Venemaa propaganda edu selles seisnebki, et valesid tambitakse järjekindlalt, seal ainult jaburused ongi. Kõige krooniks on aga ütlemine, et Venemaa pole kunagi kellelegi kallale tunginud.

Toomas Alatalu, väliskommentaator
Sven Kruup: erasektori poolt kindlustatud tervishoiusüsteem ajab vaesemad inimesed šamaani juurde abi otsima (2)
28. märts 2018
Scanpix

"Kas sellise süsteemi puhul peaks siis need vähem teenivad inimesed rahvameditsiini poole pöörduma? Aafrika riikides just selline süsteem toimibki, kus inimesed otsivad abi šamaanilt," ütles neuroloog ja Tallinna Haigla projektijuht Sven Kruup, kelle sõnul jääb erasektori poolt kindlustatud ja õiglane tervishoiusüsteem unistuse tasemele. "Oluline miinus kogu selle plaani juures on see, et Eestis on kindlustatute hulgas inimesi, kes on liiga noored või liiga vanad ja kelle sissetulekud jäävad madalaks. Mis saab siis nendest inimestest?"

Neuroloog ja Tallinna Haigla projektijuhi Sven Kruubi sõnul on Kaja Kallase välja pakutud tervisekindlustussüsteemi tellimine erasektorist paduliberalistlik ja habemega idee, mida on tervishoiu vabaturu teema raames uuritud juba ammu.

Eesti on liiga väike

“Kui tsiteerida maailmapanga spetsialiste 15 aasta tagusest perioodist, siis oli üldine tõdemus, et erakindlustus kvaliteetsel tasemel katab kogu elanikkonda kuskil 40 miljonilise populatsiooni puhul,” selgitas Kruup.

Just nii suure elanikkonna puhul tekib reaalne konkurents kindlustusettevõtete vahel. “Lähim piirkond, kus teoreetiliselt sellist kindlustussüsteemi saaks rakendada, oleks Poola,” rääkis Kruup.

Kui vaadata Euroopas ringi, siis Kruubi sõnul erafirmasid, kes pakuvad tervisekindlustust, leidub piisavalt, aga mitte keegi nendest ei paku tervisekindlustust üle riigi, nagu Kallas oma idees pakkus välja. “Ka Euroopas toimib ikkagi enamuses riikides maksumaksja poolt rahastatav organisatsioon.”

Eeskuju Aafrika süsteemist?

Kruubi hinnangul tekib küsimus, mis saab inimestest, kes teenivad väiksemat sissetulekut.

Aafrika riikides just selline süsteem toimibki, kus inimesed otsivad abi šamaanilt.

“Kas sellise süsteemi puhul peaks siis need vähem teenivad inimesed rahvameditsiini poole pöörduma? Aafrika riikides just selline süsteem toimibki, kus inimesed otsivad abi šamaanilt,” tõdes Kruup ja lisas, et isegi Läti on taolise kindlustussüsteemiga hädas, kuigi seda võiks nimetada suhteliselt heal järjel olevaks riigiks.

Üle 60-aastane inimene võib ühel hetkel avastada, et tal pole 50 000 eurose südameoperatsiooni jaoks raha. “Siis peab ta võib-olla oma elamise selle operatsiooni katteks maha müüma,” nentis Kruup.

Praegune süsteem järgib õigluse põhimõtet

Lisaks seab Eestis sellise tervishoiusüsteemi loomise kahtluse alla ka asjaolu, et siin ei ole palju firmasid, kes tervisekindlustust võiks pakkuda. “Üks põhjus on see, et töötav ravikindlustussüsteem on ikkagi väga hästi toime tulnud õigluse põhimõttel ressursside jagamisega,” selgitas Kruup.

Ka paarkümmend aastat tagasi arutleti samadel teemadel. “Siseriiklikud analüüsid ega Maailmapank ei ole meile selliseid lahendusi soovitanud. Siin peaks küsima, miks,” lisas Kruup.

Tervishoiusüsteemis paistab Kruubi sõnul palju raha olevat, kuid seda vaid tulusid vaadates. “Tegelikult on meil süsteemis raha puudu. Teenuse kättesaamine on samm-sammult jäänud inimestele kättesaamatumaks,” rääkis Kruup ja lisas, et see sõltub otseselt sellest, kui palju me oleme võimelised olnud süsteemi raha sisse panema.

Tervishoidu võiks aidata pigem majandustõus.

Tervishoidu võiks aidata pigem majanduse tõus kui abstraktsed mõttemõlgutused, arvas Kruup. “Eksperimenteerida ju võib, aga kui meil on 1,3 miljonit abivajajat, kellest 600 000 on töötavad inimesed, kuhu juurde arvestada riigi maksutulubaas, siis on olukord suhteliselt kinnistatud,” selgitas ta.

Vaja on rohkem meedikuid

Kujutagem ette, kui kümme rindkerekirurgi või viis kopsukirurgi või 15 neurokirurgi peaksid hakkama omavahel meeletult konkureerima, tõi Kruup näiteks, kui erafirmad pakuksid riigis tervisekindlustust. Pigem peaks tegelema selliste probleemidega nagu arstide väike arv kasvava abivajajate hulga suhtes.

“Kõigis eluvaldkondades tuleb tööturule järjest vähem inimesi. Arsti ja õe amet on küllaltki kibe ja mitte liiga populaarne. Eraldi pingestab seda ka vananev infrastruktuur, mis viimase 25 aasta jooksul on häbematult vähe investeeringuid saanud,” sõnas Kruup. “Me oleme praegu rõõmsalt selle infrastruktuuri peal, mis meile eelmisest riigist kaasa tuli. Praegu peaks vaatama haiglate infrastruktuuri terviklikumalt ja uuendama seda, et järgmised 50 aastat vastu pidada,” selgitas Kruup ja nentis, et edukamates riikides nagu Hollandis tehakse seda iga 35 aasta tagant.

 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
28. märts 2018 21:16
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-eakad-miks-jataks-kallas-terviserahast-ilma-seda-enim-vajavad?id=81587997
tiit
28. märts 2018 15:40
Reformierakond soovib veelgi suuremat ühiskonna kihistumist? Kohutav! Inimesed - vaesemad ja keskklass, aga ka rikkamad - ärge hääletage RE poolt, see viib Eesti ühiskonna täielikku hukatusse. Soomes on tervishoid köigile tasuta, seega Eesti peab astuma veel ühe sammu ja kehtestama tasuta raviteenuse köigile. Ajage see RE paha hais minema, rikkus mul päeva ära.