Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub inimestel abituna näivad hülgepojad rahule jätta, sest nad ei vaja abi. Teada anda palutakse sellistest hülgepoegadest, kes on sõidetee läheduses.
Praegu on looduses kätte jõudnud see aeg, mil hülgepojad lahkuvad oma sünnipaikadest ja hakkavad iseseisvalt toituma, vahendas BNS loomakaitse liidu teadet. “Abitutena näivad hülgepojad ei vaja reeglina abi ja inimestel pole vaja sekkuda. Kindlasti ei tohi enda ohutust silmas pidades neid silitada ja koerad peaksid rannikualaldel rihma otsas hoida, sest koerad on hülgepoegadele reaalset ohtlikud.”
“Massiliselt pole hülgepojad tänavu inimestele silma jäänud ja meile on teada antud vaid ühest pojast, keda arvati hädas olevat,” ütles ELL Põhja-Eesti regiooni juht Katrin Lehtveer. “Hülgepojad võivad abi vaja rahvarohketes randades ja seda eelkõige inimese enda eest. Näiteks suuremad koerad võivad hülgepoegi pureda ja seetõttu palume koeraomanikel oma lemmikud rannikualadel kindlasti rihma otsas hoida.”
Kindlasti palutakse teada anda aga sellistest hülgepoegadest, kes sõidetee poole ukerdavad või tiheasustusalal segadust tekitavad. Ise looma teisaldama hakata pole soovitav, sest hülgepojad on tegelikult ohtlikud.
“Hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil vaatamata hädisele olekule piisavalt ja halvemal juhul võivad nad ka näpu otsast hammustada,” sõnas ELL juhatuse liige Kadri Võrel. “Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest sattuda inimese organismi selline bakter, mille ravi on äärmiselt keerukas ja vaevanõudev.”
Läänemere regioonis poegivad hülged veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilo ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes kolme nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt.
Tiheasustusalale sattunud või nähtavate puremisjälgedega hülgepoegadest palub ELL teada anda telefonil 53230230, keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 või häirekeskuse hädaabinumbril 112.
