"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kultuurikeskuses Lindakivi saab vaadata Vaher-Jaansoni maalide ja köidete näitust (0)
03. aprill 2018
Scanpix

4. aprillist kuni 18. maini saab Kultuurikeskuses Lindakivi külastada Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga "Erinevaid etüüde".

Vitriinides on samal ajal eksponeeritud kunstniku autoriköidete kollektsioon. Aastal 1990 lõpetas Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumi. 1995. a kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureuse-, 1999. a samas osakonnas magistrikraadi.

Pärast ülikooli jätkas kunstnik mõnda aega raamatukunsti lainel, võttes osa mitmetest raamatukunstinäitustest Eestis ja välismaal. Siiski kujunes just maalimine nahakunsti kõrval kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks, seda juba ülikooliaastail. Tänasel päeval asetsebki kunstniku loomes esikohal pigem maalikunst. Peamiselt tempera-, vähemal määral akvarellitehnikas loodud maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa erinevatest paikadest moodustavad Irmeli Vaheri maaliloome kandva osa.

Kunstniku sõnul inspireeerivad teda kõige enam sügis-talvised metsa- ja rabamaastikud, kuna neis valitsevat ainulaadset ja peaaegu tabamatut, sajast varjundist koosnevat värvikoloriiti naljalt mujalt ei leia. Ka nüansirohkete peegeldustega siseveekogud, nagu jõed-järved on kunstniku erilised lemmikud. Vee olemuse tabamine on keeruline ja kui see õnnestub, pakub see kunstniku sõnul kirgastavat rõõmu.

Maaliloome väiksema osa moodustavad natüürmordid, milles vastupidi maastikele, viljeleb ta jõulisemat pintslikäsitlust ning laseb särada kirgastel värvidel. Nagu ütleb kunstnik, vaheldus tuleb kasuks. Käesoleva näituse raames on muuseumi vitriinides ühtlasi väljas kunstniku magistritöö praktiline osa, vigurköidete kollektsioon pealkirjaga “Minu laulud – autoriraamatud kuuele Eesti luuletajale”. Neis raamatukestes pakub kunstnik mitmele 20. sajandi alguses elanud ja töötanud Eesti luuletaja teosele tänapäevast vormitõlgendust ebatraditsiooniliste paberköidete näol.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.