Täna allkirjastati Toomkirikus kinnistu kogudusele võõrandamise leping. "Kui tavaliselt kõlavad notariaalsed tekstid kuivalt ja ametlikult, siis täna oli hinges sootuks teine tunne," tunnistas Tallinna linnapea Taavi Aas pärast lepingule alla kirjutamist. Peapiiskop Urmas Viilma tunnustas Tallinnat kiriku korrashoidmisel ja loodab, et peagi algab kiriku restaureerimine. "See saab olema Tallinna linna tõeline pärl, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt," ütles Viilma.
Lepingu linna nimel allkirjastanud linnapea Taavi Aas rõõmustas, et pikk protsess on lõpule jõudnud. “Tegemist on ühe Tallinna pärliga, väärika ajalooga mälestisega, mis on koduks Toomkiriku kogudusele ning üheks Tallinna visiitkaardiks meie külalistele,” ütles Aas meenutades, et Toomikiriku esmakanne ehitusregistrisse pärineb 1229. aastast. “Kui tavaliselt kõlavad notariaalsed tekstid kuivalt ja ametlikult, siis täna oli hinges sootuks teine tunne,” tunnistas Aas pärast Toomkiriku kogudusele kinkimise lepingule alla kirjutamist. “Soovin, et Toomkiriku koguduse unistus – kiriku restaureerimine – kulgeks kiiresti ja linn jääb heaks partneriks.”
Tallinna linnavolikogu otsustas Toom-Kooli tn 6 kinnisasja koos sellel asuva Toomkiriku hoonega Tallinna linna poolse kingitusena otsustuskorras erandina tasuta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikule Toomkogudusele võõrandada.
Protsess algas juba üheksa aastakümmet tagasi
Peapiiskop Urmas Viilma hinnangul on tegemist väga tähtsa ja põhimõttelise muutusega, sest on loomulik, et kirikuhoone kuulub kogudusele, kes iga päev selle eest hoolt kannab ja seal jumalat teenib. Viilma ütles, et eestikeelne toomkogudus saab nüüd esmakordselt vaadata sellele pühakojale kui oma kojale. “Lõppes protsess, mis algas juba enam kui üheksakümmend aastat tagasi, mil siin tegutses veel rüütelkonna pärandina baltisaksa kogudus. Ei saanud ju ka Eesti luterliku kiriku esimene peapiiskop Jakob Kukk end siin tunda kui päris oma kirikus, sest eesti- ja saksakeelse koguduse vahel oli küllalt pingeline vahekord,” selgitas Viilma.
“Nii pühitsetigi Jakob Kukk ametisse mitte Toomkirikus, vaid Kaarli kirikus.” Seegi illustreerib natuke seda pingelist aega, mille märksõnad olid Eesti riigi asutamine, maareform ja Vabadussõda.
“Kirikuvalitsus pöördus tookord riigi poole palvega aidata tekkinud olukorda lahendada. Ja selle tulemusel sai toomkiriku omanikuks Eesti riik. Kirikuga sõlmiti leping, mille põhjal anti hoone 99 aastaks toomkoguduse kasutusse. 1934. aastal andis president Konstantin Päts määrusega kiriku tähtajatult piiskopi käsutusse. Määruses oli küll ka väike märkus: kuniks seadusega ei otsustata teisiti.”
Tänasel päeval kerkiski Viilma sõnul koguduse ette küsimus, kas see Pätsu allkirjaga dokument kehtib veel või mitte. “Mõned aastad tagasi, kui mina veel olin siin õpetaja, aga juhatuse esimees oli juba, nagu praegugi, Indrek Treufeldt, käisime tollase linnapea Edgar Savisaare juures ja küsisime, kas Tallinna linn, kellele kirik kuulus, ei võiks teha otsust, et kogudus saaks kiriku päriselt endale.” Nõnda algasid läbirääkimised linnaga, mis viisid nüüd koguduse ja terve luterliku kiriku jaoks väga oodatud lõpplahenduseni.
Kirik ja kogudus ei unusta Tallinna toetust
“Samas pole kogudus ja kogu luterlik kirik hetkekski unustatud seda suurt toetust, mis Tallinna linn on kiriku korrashoidmiseks teinud.” Viilma hinnangul on linn kogu aeg hästi hoolitsenud selle eest, et kirik võiks olla avatud nii jumalateenistusteks kui kontserttegevuseks, aga samuti ka palveränduritele ja turistidele.
“Mul on suur lootus, et peagi algab kiriku restaureerimine. Kui riigikogu teeb ära vajalikud otsused, et anda kirikule raha, siis ka selle tulemusel on võimalik saada vajalik summa, et alustada toomkiriku uuestisünni töid.” Nii Viilma kui kiriku juhatuse esimees Indrek Treufeldt avaldasid lootust, et kirik võib ka edaspidi loota ka linna abile. “Siis võiks ka koguduse raha kasutades mõne aasta pärast kõnelda juba täielikult renoveeritud Tallinna piiskoplikust toomkirikust. See saab olema Tallinna linna tõeline pärl, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt,” ütles Viilma.
Esmakordselt mainiti hoonet aastal 1229
Linnapea Taavi Aas kinnitas omalt poolt kirikuinimeste ootusi. “Linn on jätkuvalt nõus edaspidigi panustama omalt poolt, et kirikuhoone oleks heas korras,” lubas ta. “Seda enam, et tegemist on väga hinnalise arhitektuurimälestisega. Notari juures selgus, et ehitusregistri andmete kohaselt oli selle hoone esmamainimine juba 1229. aastal. See näitab selle hoone suurt ajalugu.”
Aas lubas linna poolt kaasa aidata, et väärikas hoone saaks peagi restaureeritud. “See on tähtis nii kogudusele, kes siin tegutseb, kogu meie rahvalae, aga ka linna külalistele, kes tulevad seda ajaloolist ehituskunsti pärli vaatama.”
“Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkiriku hoone anti riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga Tallinna linnale 4. veebruaril 1993. Kinnisasi on Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel ja bilansis,” selgitas abilinnapea Eha Võrk. “Kirikuhoone on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse kasutuses ning kogudus kannab kõik hoone haldamise ja korrashoiuga seotud püsikulud ning teostab remondi- ja restaureerimistöid.”
EELK Konsistooriumi peapiiskop tegi Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku anda Tallinna Toomkirik kui EELK peapiiskopi katedraalkirik tasuta üle EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse omandisse. Tallinna Toomkirik on Toomkoguduse valduses juba alates 1927. aastast ning kogudus on hoone haldamise ja korrashoiuga hästi toime tulnud ning saab ka tulevikus hakkama, põhjendas peapiiskop.
