"Jutt suurest riiklikust huvist ja argumendid selle huvi kirjeldamiseks ja kaitseks ei ole veenvad, sest riigi seisukohavõttudest käib läbi, et kõike on tehtud täpselt nii, nagu on soovinud investor," rääkis Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Tartu kaebab kohtusse riigi otsuse jätkata linna juurde plaanitava tselluloositehase eriplaneeringuga, vahendas BNS Postimehe võrguväljaannet.

Kaebus on vormistamisel ja saadetakse Tallinna halduskohtusse tõenäoliselt mai alguses.

Tartu linnavalitsusse jõudis teisipäeval riigihalduse ministri Jaak Aabi allkirjaga vastus Tartu linnavalitsuse ja Tartu volikogu taotlusele lõpetada riigi eriplaneeringu menetlus puidurafineerimistehase kavandamiseks. Nagu varemgi teada, tahab riik planeeringumenetlust jätkata.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et Aabi kirjas toodud argumendid on linna hinnangul sisutühjad, sealhulgas peatees, et on suur riiklik huvi puidurafineerimistehase asukohavaliku või toimimise vastu.

“Keskvalitsus on vääralt kohaldanud planeerimisseaduse sätteid, need eeldused, mis on kirjas ja peaksid toimima koos, on eriplaneeringu algatamise seisukohast täitamata,” lausus Mölder. “Meie seisukoht on, et riigil puudus sellisel moel puidurafineerimistehase rajamiseks planeeringu algatamise õigus. Jutt suurest riiklikust huvist ja argumendid selle huvi kirjeldamiseks ja kaitseks ei ole veenvad, sest riigi seisukohavõttudest käib läbi, et kõike on tehtud täpselt nii, nagu on soovinud investor.”

Kogu kaebuse perspektiiv sõltub sellest, kuivõrd tõsiseks kohtus hinnatakse riigi tehtud menetlusvigu, ütles Mölder.

Tartu linnapea Urmas Klaas põhjendas kohtusse pöördumist sellega, et valitsus on teinud vigu eriplaneeringu algatamisel.

“Näiteks on eelvalik sisuliselt tehtud, kuigi eriplaneeringu mõte on leida sobiv asukoht, analüüsides asukohta mitmes maakonnas,” sõnas Klaas. “Aga eriplaneeringu algatamise mõte oli uurida asukohti mitmes maakonnas ja leida sobivaim variant, praegu eriplaneeringu väga varajases faasis lüüakse jalaga vastu maad, et tuleb siia, varianti B ei ole ja kohaliku omavalitsuse arvamus ei loe. Selline suhtumine ei ole demokraatlik, ei ole euroopalik, ei ole vastuvõetav.”

Ka Mölder peatus sellel küsimusel, et eelvalik on sisuliselt juba tehtud, piiritledes planeeringuala Viljandi- ja Tartumaaga ning seades eelkriteeriumi – jõe ja transporditaristu lähedus.

“Kas tehas on Emajõe ääres Tartus ülesvoolu või allavoolu, selle mõjud keskkonnale ja linnal on suhteliselt sarnased,” sõnas Mölder. “Pole mõtet uurida asukohti ühel või teisel pool jõge. Selline asukoha kitsenduse ühe investori ärihuvidest lähtudes ei ole seaduse mõte ja on meie hinnangul oluline menetlusviga.”

Mölder sõnas, et linnavalitsus annab endale aru, et linna plaanitavat kaebust võib tabada sama saatust, mis MTÜ Eesti Metsa Abiks katset kohtust abi leida: kõik kolm kohtuastet keeldusid kaebust menetlusse võtmast.

Kohus ei tarvitse üldse võtta kaebust sisuliselt kaaluda ja leida, et aeg argumentidega välja tulla on alles planeeringu lõppotsust vaidlustades.

“Kogu kaebuse perspektiiv sõltub sellest, kuivõrd tõsiseks kohtus hinnatakse riigi tehtud menetlusvigu,” ütles Mölder. “Meie hinnangul need vead, mida keskvalitsus on läbi lasknud, on niivõrd tõsised, et kohus peaks võtma meie kaebuse sisuliselt kaaluda. Vaatama riskidele, mis puudutavad kaebuse menetlusse võtmise perspektiive, on meie hinnangul vajalik kasutada kõik võimalused oma seisukohtade tutvustamiseks.”

Tartu volikogu arutab neljapäeval eelnõu, mille mõte on deklaratiivses vormis anda linnavalitsusele ülesanne minna eriplaneeringu algatamise asjus riigi vastu kohtusse. Kaebuse ettevalmistamine on alanud.