"Päästetud elude üle ma arvet ei pea, tähtis on inimesed ära päästa," ütles Põhja päästekeskuse rühmapealik Holger Enok, "Päästjate töö esitab väljakutseid ja on ohtlik, hea, et palk tõuseb." Riigieelarve strateegia järgi kasvavad päästjate palgad vähemalt 20% ehk viiendiku võrra, ligi 50%-line palgatõus ootab lasteaiatöötajaid ning suurenevad ka õpetajate, politseinike jpt palgad.

Põhja päästekeskuse rühmapealik Holger Enok on töötanud päästeametis 14 aastat, alustades päästja ja autojuhi ametikohalt. Aastate jooksul on ta näinud mitmeid mehi väikese palga tõttu oma meeskonnast lahkumas. “Rääkides meestega, kes on päästjaametist lahkunud, mainivad nad peamise põhjusena ikka väga väikest palganumbrit,” lausus Enok. “Ka noorel päästjal, kes sellise palga eest tööle tuleb, on väga raske hakkama saada. Sellepärast teebki enamik päästjaid mitut tööd.”

Põhjus, miks paljud päästjad siiski oma raskel erialal jätkavad, peitub nii meeskonnas kui ka soovis midagi ära teha. “Sisemine kirg ja tegutsemistahe on see, mis paljusid siin kinni hoiab. Väga positiivne, et nüüd hakkavad päästjate sissetulekud kasvama – tänavu 5,2%. Palgakasv peab aga kindlasti jätkuma, et kuidagigi Eesti keskmisele järele jõuda,” rääkis Enok.

Et palgakasv tõesti jätkub, nähtub valitsuse istungil kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2018-2021. Selle kohaselt tõuseb tuleval aastal päästjatel palk ligi 20% ning politseinikel ja piirivalvuritel 10%.

Suuremat tasu vaja

“See tähendaks, et päästja keskmine palk tõuseb 1000 euroni – praegu on see 802 eurot, mida on tõesti väga-väga vähe,” ütles siseminister Andres Anvelt. “Mitte mingisugusest komandode vähendamisest ei saa juttugi olla, kogu see protsess tuleb pöörata tõsisele tõusule.”

Anvelt nimetas päästjate palgatõusu ajalooliseks läbimurdeks ja nentis, et riigieelarve strateegias on ka tulevikus ette nähtud astmeline edasiminek, et hoida palk konkurentsivõimelisena. “Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipakett  suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks,” mainis Anvelt.

“Tuleval aastal tõstame lisaks päästjatele ka politseinike,  õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate töötasu,” lausus peaminister Jüri Ratas. Riigi eelarvestrateegiat tehes lähtub valitsus eesmärgist edendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Valitsus jätkab õpetajate palkade tõstmist, et tagada noorte õpetajate juurdekasv. Eelarvestrateegia kohaselt on õpetajate keskmise palga tõusuks järgmisel neljal aastal kavandatud kokku üle 246 miljoni euro. Samuti lubatakse suurt palgatõusu lasteaiaõpetajatele just piirkondades, kus nende palgad on kooliõpetajate omast maha jäänud.

Töö lastega

Samas tempos õpetajate palgatõusuga käib ka kultuuritöötajate palgatõus. Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate miinimumtöötasu võib 2019. aastast tõusta 1250 euroni. “Väärikas palk hoiab motivatsiooni ja tagab meie kultuurilise järjepidevuse,” ütles kultuuriminister Indrek Saar. “Kultuur on meie riigi esimene ja ainus olemise mõte ning seetõttu on hüppelise palgakasvu jätkumine vältimatu.”

Tõuseb ka koolitoidule ette nähtud toetus, mis kasvab ühe euroni päevas ehk 175 euroni õpilase kohta aastas. Omavalitsused saavad nelja aasta jooksul koolitoidu jaoks 24 miljonit eurot. Samuti saavad koolid 24 miljonit eurot lisaraha, et võtta tööle veel 150 tugispetsialisti.

Spordialaliidud saavad järgmise nelja aasta jooksul kaheksa miljonit eurot lisarahastust koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks, vahendas BNS. “See vähendab ohtu, et tulevased medalipretendendid peavad jääma spordist kõrvale vaid seetõttu, et neil endil või nende vanematel pole piisavalt paks rahakott,” lausus Saar.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti. HIV-ennetust ootab lähiaastatel viis miljonit eurot lisaraha. Uuest aastast on HIV/aidsi  ravimite jaoks ette nähtud täiendavalt 5 miljonit eurot ehk koos senise püsirahastusega kokku ligi 15 miljonit eurot.  “Riigieelarvest eraldatava summa puhul teeb rõõmu, et see ei lähe mitte ainult aidsiravimitele, vaid ka eri narkonõustamisteks,” selgitas MTÜ Aidsi Tugikeskuse juhatuse liige ja asendusravi kabineti juhataja Nelli Kalikova.

Eesti e-riigi arendamisse suunatakse nelja aasta jooksul kokku täiendavad 117,5 miljonit eurot. Sellest 112,5 miljonit kasutatakse peamiselt e-teenuste arendamiseks ning küberturvalisuse tõstmiseks. Viis miljonit eurot läheb Eesti Rahvusringhäälingu infosüsteemide uuendamiseks, et need vastaksid tänapäevastele küberturvalisuse nõuetele, vahendas BNS.

“Tuues IKT-valdkonda 117,5 miljonit eurot lisaraha, suudame e-riigi lahendusi oluliselt nüüdisajastada ja tagada, et meie e-riik seisaks tugevatel jalgadel. Sellega käsikäes käib ka küberturvalisuse tõstmine kogu sektoris,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.

Lisaraha ka põllumajandusele ja kultuuritöötajate palkadeks

• Tuleval aastal tõuseb päästjate palk ligi 20% ning politseinikel ja piirivalvuritel 10%. Selleks aastaks on päästjatele kavandatud keskmiselt 5,2%-line palgatõus.

• Õpetajate miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1250 euroni ja keskmine palk kasvab 1500 euroni. Õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel neljal aastal planeeritud kokku üle 246 mln euro.

• Lasteaiaõpetajate palgatõusu programmi läheb järgmisel neljal aastal 57 mln eurot.

• Koolitoidu toetuseks annab riik 6 mln eurot.

• Põllumajanduse ja maaelu arenguks läheb kokku 492 mln eurot.

• HIV-ennetust ootab lähiaastatel viis miljonit eurot lisaraha.

• Eesti e-riigi arendamisse suunatakse nelja aasta jooksul kokku täiendavad 117,5 miljonit eurot.

• Tervishoid saab nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot.

• Kultuuritöötajate palgatõusuks annab riik tänavu 9,4 mln eurot ning 2019. aastast 13,1 mln eurot.

• Sporditoetust suurendab riik 0,5 mln euro võrra.

Päästja peab mõnikord sukelduma kuni 700-kraadisesse kuumusesse

“Päästja ei jookse ainult voolikuga ringi ega maga päeva ajal töö juures, elude päästmine on suuresti meeskonnatöö,” ütles Põhja päästekeskuse Nõmme rühmapealik Holger Enok.

“Hea päästemeeskonna võti ongi see, et meeskond peab olema kokku kasvanud ja hästi koos töötav,” lausus Enok. “Päästeametis eri ametikohtadel töötades olen selgeks saanud, et meeskonna kokkukasvamine tuleb aastatega. Ma pean suutma oma paarimeest usaldada ja teadma, et ta toetab mind. Päästja peab suutma ennast ka psühholoogiliselt ette valmistada, sest raskete õnnetuste mälupildid ei pruugi peast kaduda.”

Enoki sõnul näeb päästja tihti Eesti elu nukramat poolt, mida tavainimene ehk ei märka, ja olema valmis ka selleks, et endast pingeid kuidagi välja saada. Töö boonus on aga see, et kogu meeskonda võib nimetada teiseks pereks.

“Olen näinud mitmeid kolleege ohuolukordades väga julgelt tegutsemas,” rääkis Enok. “Suitsusukeldumine on päästjale üks ohtlikumaid tegevusi, sest näiteks ka korteripõlengu korral ulatub temperatuur lae all pea 700 kraadini. Kindlasti ei ole see normaalne töökeskkond, aga meil on olemas vastav varustus, et päästja ei peaks ennast liialt ohtu seadma.”

Enoki sõnul pole nõuded, mis päästjale esitatakse, enam need, mis kümme aastat tagasi. “Kui vanasti pidi päästja hästi kustutama ja inimelusid päästma, siis nüüd peab olema esinduslik, hea suhtlemisoskusega ja suutma ka koolitada ja õpetada.”