"Sellel on väga pikad ning kaugeleulatuvad tagajärjed, seepärast on täiesti selge, et koolikiusamise ja vägivalla vastu peab võitlema kõikides koolides ja iga päev," ütles lastekaitse liidu presidendi ametis olnud Loone Ots tänasel kiusamisvastasel päeval.
Kauaaegne lastekaitseaktivist Loone Ots on seisukohal, et koolikiusamisega peaks tegelema terve ühiskond ja seda peaks tõsiselt võtma meie kõikides koolides, mitte ainult nendes, mis praegu on ühinenud koolikiusamise vastase liikumisega.
“Uuringud on näidanud, et meil esineb koolivägivalda ja see mõjutab laste kasvamist väga tugevalt. Sellel on väga pikad ning kaugeleulatuvad tagajärjed, seepärast on täiesti selge, et koolikiusamise ja vägivalla vastu peab võitlema kõikides koolides ja iga päev,” ütles Ots. Vastutama ei peaks mitte ainult kool ja kohalik omavalitsus, vaid sellega peaks tegelema pidevalt kogu kodanikuühiskond. “Muidugi on koolijuht vastutav laste nii füüsilise kui ka vaimse turvalisuse eest koolis, aga põhimõtteliselt on oluline, et lapsed ise ka reageeriksid kiusamistele. Kui nad märkavad, et kellelegi tehakse liiga, siis tuleb sellele reageerida. Samamoodi on oluline, et pered, mis on laste peamine kasvukeskkond, suunaksid lapsi headusele ja õigete väärtuste juurde. Siin me jõuame jälle tõdemuseni, et kõik algab kodust. Oluline on ikkagi see, mis last kodus ümbritseb, milline vaimne taust tal on. See määrab ka, milliseks inimene suureks saades kujuneb.”
Mida siiski teha nendega, kes ei käitu koolis kaaslaste vastu hästi, selle kohta arvas Loone, et koolist välja viskamine on kõige viimane asi. “Kuhu need välja visatavad lähevad, kas tänavale? Või jätkavad mõnes teises koolis probleemide tekitamist? Olulisem oleks luua sõbralik suhe ka selle kiusajaga. Tuleb uurida, mis põhjusel ta nii käitub ning veenda end parandama. Kiusaja ise vajab ka abi ja kasvatamist ning suunamist, täpselt samamoodi nagu tema ohvergi. Ja see abi peaks olema pigem heatahtlik.”
Kes peaks koolis seda tegema, on Loone arvates omaette küsimus. Tema sõnul ei saa mitte ükski oma tööd südamega tegev pedagoog võtta kiusamisele reageerimist kui mingit tüütut lisakohustust. “Ka seaduse järgi peab last alati aitama, kui ta on hädas. Seda peaks tegema igaüks, eriti muidugi pedagoogid,” nentis Loone.
Vägivalda peab ennetama
Loone arvates peaksime seadma fookuse vägivalla ja kiusamise vastasele ennetustööle. “Lastekaitse liit on juurutanud kiusamisvastast liikumist pikemat aega lasteaedades, nüüd on alanud koolidesse minek. Kõik koolid pole sellega liitunud, küll aga lasteaiad. Oluline on selle juures, et laps õpiks juba võimalikult vara olema teiste vastu lahke ja saama oma kaaslastega hästi läbi. Õpiks alati olema heatahtlik ning minna nõrgemale appi.” See on Loone sõnul parim ennetustöö ja aitab vägivalda juba eos ära hoida.
Kui aga kodu töötab vastu ja laps kogeb seal vägivalda, siis on asjad halvasti. „Kui kodus last alandatakse või leitakse, et mingi müks on igati normaalne, siis võtab ta sellise suhtumise kooli kaasa. Siis on õpetajal juba raskem selgeks teha, et niimoodi ei sobi.“
Loone hinnangul ei ole Eestis lapsed üldiselt vägivaldsemad kui teistes riikides. “Ja jumal tänatud, et meil pole ka koolitulistamised veel igapäevaseks nähtuseks,” lisas ta. “Kuid iga kiusamine ja alandamine käkerdab kellegi hinge, sellepärast peame neid kõiki võtma väga tõsiselt ja iga juhtumiga tegelema.”
Laste kurjus on täiskasvanute maailma peegeldus
“Lapsed on alati täiskasvanute maailma peegelpilt. Ja kui kurjus ning vägivald vaatab meile vastu igasugustelt ekraanidelt ja on endale pesa teinud nutiseademetesse, siis ei maksa imestada, et lapsed seda kõike omaks võtavad,” selgitas Loone, mis laste vägivalda võib toita.
“Lapsed peegeldavad ühelt poolt kodu ja sealseid suhtumisi, aga kindlasti on väga suur osakaal ka meedial.” Loone kaljukindel nõudmine on, et lastele mõeldud multifilmid ja mängud ei sisaldaks vägivalda ja teistele haiget tegemist. “Paraku just selliseid arvutimänge liigub meil viimasel ajal väga palju,” kurtis ta.
“See on väga ohtlik , sest nende mängude keskel laps kalestub. Vaadates vägivaldseid märuleid ei saa laps aru, et see on ainult lavastatud kino, temas kinnistub arusaam, et täiskasvanute maailmas niimoodi just asju peabki ajama.” Seepärast on vanematel Loone kinnitusel väga suur roll, et vaadata, mis mängudega lapsed aega veedavad ja milliseid filme vaatavad.”
