Päästjate, politseinike ja õpetajate palkade tõstmine, tervishoiu rahastamine ja infrastruktuuri arendamine – kõik see on suunatud elukvaliteedi parandamisele, sõnas Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhin.

Riigikogu tänasel istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigi eelarvestrateegia 2019-2022” arutelu. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on valitsuse poolt heaks kiidetud eelarvestrateegia vastavuses rahva huvidega. Päästjate, politseinike ja õpetajate palkade tõstmine, tervishoiu rahastamine ja infrastruktuuri arendamine – kõik see on suunatud elukvaliteedi parandamisele.

Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul on riigi eelarve kogumaht aastateks 2019-2022 kokku 47 miljardit eurot lisades, et maksud ja aktsiisid jäävad praegusele tasemele. “Ütleme lihtsalt, et järgmisel aastal on Eestis maksurahu, see tähendab, et me ei tõsta maksukoormust. Eesti majandusnäitajad annavad samuti põhjust optimismiks ning prognooside kohaselt on järgmisel aastal majanduskasv 3,2 protsenti, mis tähendab, et riigieelarve saavutab struktuurse tasakaalu, “selgitas rahanduskomisjoni esimees, lisades, et keskmine palk kasvab jätkuvalt, samal ajal kui maksukoormus jääb 34 protsendile.

Rahandusministri Toomas Tõniste sõnul on riigieelarve strateegia väga läbikaalutud ja pikemalt tulevikku vaatav ja mitte valimiskampaaniaga tegelev. “Me anname tulevasele koalitsioonile edasi riigi poolt  korras rahaasjad,” ütles Tõniste.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd selgitas riigikogu liikmete küsimustele vastates, et tulevik tuleb ka riigieelarve strateegiasse sisse tuua, sest praegusel hetkel pole kindel see, kui palju Euroopa Liidu raha Eestile antakse. “Praegu näeme me välisvahendite väga järsku langust,” lausus Sõerd.

“Euroopa rahade kadumine tekitab minu meelest liigset paanikat, kus nii mõnigi võib hakata rääkima, et me ilma selleta hakkama ei saa, aga see tegelikult see nii ei ole,” ütles Stalnuhhin.

Stalnuhhini sõnul edendab valitsus tasakaalustatud poliitikat, kus pööratakse tähelepanu nii majanduskasvule kui ka inimeste heaolule. “Ma ei usu, et see lähenemisviis on õige, kui headel ja halbadel aegadel nõuab riik, et inimesed oma püksirihmu pingutaksid. Elada, millal? Seetõttu võime ainult tervitada valitsuse otsust tõsta õpetajate palka, päästjate ning politsei ja kultuuritöötajate,” ütles Stalnuhhin, lisades, et päästetöötajate palk tõuseb 20 protsenti, politseitöötajate 10 protsenti ning õpetajate keskmine palk jõuab 2019. aastal 1500 euroni.

Poliitik kiitis ka valitsuse jätkuvat panustamist Ida-Virumaa arengus. “Valitsus eraldab Ida-Virumaa programmi 4,9 miljonit eurot aastas, ehk nelja aasta jooksul investeeritakse piirkonda peaaegu 20 miljonit eurot. See elavdab Ida-Virumaa majandust, loob uusi töökohti ning koostöös kohalike omavalitsustega soovime piirkonnas lahendada tühjana seisvate majade probleemi,” ütles Stalnuhhin.