Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on Eesti majandusel konkurentsivõime probleem ning Eesti majanduses on väheseks jäänud vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada.

“Esimese kvartali majanduskasv oli aeglasem, kui näitasid lühiajalised prognoosimudelid. Samas oli kasv kooskõlas Eesti Panga detsembriprognoosiga, mis ennustas esimeses kvartalis 3,7-protsendilist majanduskasvu,” vahendas BNS Oja sõnu.

Majanduskasvu aeglustumine oli Oja sõnul esimeses kvartalis Euroopas laiapõhjaline ja seda on põhjendatud erinevate teguritega, nagu pikale veninud gripilaine, streigid ja muu sarnane. “Eestis mängib majanduskasvu aeglustumise juures rolli see, et majandus on juba jõudnud kõrgkonjunktuuri seisu ning vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada, on jäänud vähemaks. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangud Eesti kohta on 3 protsendi juures ja sellist kasvu pikemal perioodil ületades võivad tekkida majanduses tasakaalustamatuse ilmingud, mis suurendavad haavatavust,” lisas Oja.

“Majanduskasvu jätkumiseks on vaja tugevdada konkurentsivõimet,” märkis oja. “Nõudluspoolel kahanesid investeeringud ja investeeringute suhe SKP-sse vähenes alla 20 protsendi. Sellest väiksem on investeeringute ja SKP suhe alates 1995. aastast olnud vaid 2010. aasta esimeses kvartalis,” sõnas ta.

Ökonomisti sõnul oli nõrk ka ekspordi ja eratarbimise kasv. “Majanduskasvu selgitasid tehnilised tegurid, nagu varude muutus ja statistiline vahe. Tegevusalati oli pilt mõnevõrra optimistlikum: töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv ületas majanduskasvu ja ehituse pea 20-protsendiline kasv osutas ka investeerimisele,” lisas Kaspar Oja.

“Aeglase eratarbimise kasvu taga võib olla osaliselt see, et aktsiisitõusude tagajärjel on eratarbimist lühiajaliselt keeruline mõõta – raske on eristada, kui palju on vähenenud välismaalaste ostud Eestis ja suurenenud eestlaste ostud välismaal. Samuti jäi esimeses kvartalis loodetust väiksemaks oodatud tulumaksureformi mõju tarbimisele. Tulumaksuvaba tulu suurenemine oleks pidanud tarbimise kasvu kiirendama, kuid tõenäoliselt avaldub see mõju järgmistes kvartalites,” ütles Oja.

Kuigi esimese kvartali majanduskasv oli märgatavalt aeglasem kui neljandas kvartalis, oli see Oja hinnangul Eesti pikaajalist kasvuootust arvestades üsna tugev. “Ehkki majanduskasvu järsu aeglustumise risk on suurenenud, osutab keskne vaade siiski mõõduka kasvu jätkumisele lähiajal,” lisas ökonomist.

Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv aeglustus esimeses kvartalis 3,6 protsendile; kvartali SKP oli jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.

Seejuures langes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,1 protsenti. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,8 protsenti.