"Sündimuse kõige suurem probleem on esimesed lapsed. Enne räägiti, et esimesed lapsed sünnivad ikka ja alles järgmistega on probleeme, nüüd on aga vastupidi," rääkis sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, kelle sõnul riik on viimastel aastatel panustanud rohkem kolmandate lastega peredesse, esimese ja teise lapse toetus on murekoht. "Eesti perepoliitika alustala on lapsetoetused - selle mõju tunnetab kõige suurem osa inimesi ja peresid."

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõdes täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Esimese lapse sünd on ohus?” arutelul, et Eesti pole oma demograafilise murega Euroopas üksi. “Meie eripära on meie väike rahvaarv – peame muretsema lisaks rahvastikule ka turgude – teenuste, koolide, haiglate – vähenemise pärast,” rääkis ta.

Siiski on Ainsaare sõnul Eestil olemas väärtuslik ressurss – inimesed tahavad lapsi. Paraku on aga nooremate inimeste puhul soovitud laste arv vähenemas. “See on endiselt piisav, üle kahe, kuid siiski peame selle ressursiga väga ettevaatlikult ümber käima. Peaksime soovi ja tegelikkuse vahe ära täitma,” sõnas ta.

Kõige visamalt sünnivad esimesed lapsed

Kuigi viimastel aastatel on Eesti sündimus läinud paremaks ja praegu jääb see Euroopa keskmise juurde, ei jätku seda meie rahva taastootmiseks. “Sündimuse kõige suurem probleem on esimesed lapsed – enne räägiti, et esimesed lapsed sünnivad ikka ja alles järgmistega on probleeme, nüüd on aga vastupidi,” rääkis Ainsaar. “Aastast 2010. edasi on paremini läinud just teiste ja kolmandate lastega.”

Ainsaare sõnul on teise lapse sündide arv peaaegu võrdne esimese lapse sündidega. “Praegu on juhtunud see, et püramiidi algus on langenud ära.”

Elu läheb paremaks, lapsed kallimaks

Kõige suuremaks mõjutajaks laste saamise otsuse tegemisel on Ainsaare sõnul kogu Euroopas majanduslik olukord. “Üks suurem paradoks kogu maailmas on see, et kuigi elu läheb ühiskondades paremaks, lähevad lapsed vanemate jaoks kallimaks nii raha kui ka aja mõttes,” märkis ta.

Lisaks majanduslikule toimetulekule on Ainsaare sõnul eestlastele oluline ka tervis, usk riiki ning usaldus ja sotsiaalsed suhted. Väga suur mõju on tema sõnul ka perepoliitikal.

Eesti perepoliitika alustala on lapsetoetused.

“Eesti perepoliitika alustala on lapsetoetused – selle mõju tunnetab kõige suurem osa inimesi ja peresid,” rääkis ta. “Eesti riik on viimastel aastatel panustanud rohkem kolmandate lastega peredesse, esimese ja teise lapse toetus on murekoht.”

Naistele on oluline paindlik tööaeg

Kuigi mehed ja naised on vajadustelt sarnased, on Ainsaare sõnul naiste jaoks olulisem ka paindlik tööaeg.

“Eesti lapsevanem soovib lapsi. Vahe soovide ja tegelikkuse vahel on see, millega tegeleda,” võttis Ainsaar oma ettekande kokku. “Eesti perepoliitika peab olema järjepidev, vaikus poliitika poole pealt tähendab perede jaoks riigi toetuse langust.”

Rahvastiku kriisi lahendamiseks peab Ainsaare sõnul tähelepanu pöörama kõigile aspektidele – sündimusele, tervishoiule, suremuse vähendamisele ja rändele.

Sajand lõppeb 800 tuhande eestimaalasega?

Kui praegune sündimus ja väljaränne püsivad, väheneks Eesti rahvaarv 21. sajandi lõpuks alla 800 000 inimese, ütles rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski.

“Selle vältimiseks on vajalik, et kahekümne-kolmekümne aasta pärast sünnitaks iga naine vähemalt kaks last,” märkis Kotka-Repinski. “Nii meil on valik muuta sündimust suurendav poliitika riiklikuks prioriteediks ning jääda püsima või vaikselt hääbuda.”

Kotka-Repinski sõnul on rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035 valmis Riigikogule esitamiseks. “Tegemist oleks pikaajalise poliitilise kokkuleppena eesmärkides ja tegevussuundades,” ütles Kotka-Repinski. “Rahvastikupoliitika alused reastavad olulisemad lastesaamist mõjutavad valdkonnad, nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond.”

Laste heaolu peegeldab ühiskonna tervist

Tartu Ülikooli dotsendi Dagmar Kutsari sõnul oleneb tänastest lastest, milline saab olema tulevikuühiskond. “Laste heaolu on ühiskonna tervise üks indikaator,” sõnas Kutsar. “Lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis.”

Isade Foorumi eestvedaja Taavi Tamkivi sõnul peame riigina võtma eesmärgiks riski eemaldamise, et kui pere saab nüüd kolmanda lapse, siis tema majandusliku hakkamasaamise võime langeb.

“Uuringute kohaselt kahelapselistest emadest 60% soovib saada kolmandat ja neljandat last, aga ainult 30% saab,” märkis ta. 

Riigikogu toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Esimese lapse sünd on ohus?” arutelu. Ettekande tegid rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, sama instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar ja isade foorumi eestvedaja, lapsehoolduspuhkusel viibiv isa Taavi Tamkivi.