"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Õiguskomisjon toetas 14 miljoni ulatuses VEB Fondi eest raha andmist (0)
11. juuni 2018
Scanpix /VEB-Fond dokumendid

Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele otsuse eelnõu, mille kohaselt maksaks Eesti riik viiele ettevõtjale 14 miljoni eurot seoses kunagise VEB Fondi tõttu tekkinud kahjuga. "Nende rahaga päästeti Eesti pangandus ja kroon ning on õiglane, et riik selle kahju kompenseerib," ütles õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna liige Jaanus Karilaid.

Õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna liige Jaanus Karilaid samas ütles, et otsusega tahetakse võtta vastutus kahju saanud ettevõtjate ees. “Nende rahaga päästeti Eesti pangandus ja kroon ning on õiglane, et riik selle kahju kompenseerib,” vahendas BNS Karilaiu sõnu.

Otsuse eelnõu algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud.

Komisjonile tutvustas istungil eelnõu Artur Talvik. Täiendavaid kommetaare jagas istungil sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, kelle sõnul on hüvitatav summa 14 miljonit eurot, mis jaguneks viie ettevõtja vahel.

Otsuse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme 2017. aasta septembris.

Kava kohaselt toimub Riigikogu otsuse eelnõu esimene lugemine 11. septembril.

VEB fond loodi 1992. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.

Õiguskomisjoni liikme ja opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Valdo Randpere sõnul on tegu järjekordse katsega okupatsioonikahjusid hüvitada. “Eesti ei ole iseennast okupeerinud ega pea hüvitama Venemaa külmutatud raha, eriti veel sellisel segasel moel, kus ei ole arusaadav, kes on kasusaajad,” ütles Randpere pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on eelnõu ka tehniliselt ebakorrektne. “Ei ole kontrollitud, kas eelnõu võib minna vastuollu Eesti Panga ja Riigieelarve baasseadusega ning eelnõus kasutatud matemaatilised valemid on valed,” lisas Randpere.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.