Komisjon avalikustas kolmapäeval ettepaneku Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves julgeolekuvaldkonna rahastamist kolmandiku võrra suurendada, tõstes selle 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni.

“Kui küsimus on meie kodanike julgeolekus ja ohutuses, peame tegema kõik meist oleneva ning meie rahaline panus peab olema samal tasemel. Seepärast suurendame järgmisteks aastateks julgeoleku eelarvet ühe kolmandiku võrra kuni 4,8 miljardini. Aitame liikmesriikidel tulevaste julgeolekuprobleemide lahendamiseks ja ootamatutele hädaolukordadele reageerimiseks paremini valmis olla. Rajame meie kodanikele ohutuma ja vastupanuvõimelisema Euroopa. Euroopa, mis kaitseb,” ütles Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos pressiteate vahendusel.

Komisjoni ettepanekuga lisandub sisejulgeolekufondi 2,5 miljardit eurot senisele ligi 1,2 miljardile, mis on ette nähtud teatavates riikides tuumarajatiste tegevuse ohutuks lõpetamiseks, ja 1,1 miljardile eurole, mis on mõeldud julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks.

Kuigi kodanike kaitsmine kuulub ennekõike riikide pädevusse, on Euroopa Liidu toetus liikmesriikidele vaieldamatult tähtis. Euroopa Sisejulgeolekufond, mille suurendamise ettepaneku 1 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni Komisjon kolmapäeval tegi, on julgeolekuvaldkonnas liikmesriikide toetamise põhivahend.

Fondile kehtestatakse kolm uute eesmärki: 1) suurendada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tõhustada piiriüleseid ühisoperatsioone ja 3) suurendada suutlikkust võidelda kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu ja kuritegusid ennetada. See aitab liikmesriikide tegevust paindlikumalt ja tulemuslikumalt toetada julgeoleku jaoks esmatähtsates valdkondades, mis on terrorismi- ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastane võitlus ja kuriteoohvrite kaitse.

Liikmesriikidele eraldatakse fondist 1,5 miljardit eurot pikaajalise julgeolekualase vastupanuvõime kujundamiseks. Ülejäänud 1 miljard eurot on ette nähtud ootamatute julgeolekuprobleemide lahendamiseks, et hädaolukordadele kiiresti reageerida ja suunata vahendeid neid kõige enam vajavatele liikmesriikidele.

Julgeolek on muutuv ja valdkonnaülene teema, millega tegelemiseks on vaja koordineeritud reageerimist ELi tasandil. Tugevdatud Sisejulgeolekufondi raames tehakse tihedamat koostööd ka teiste EL-i rahastamisvahenditega, näiteks integreeritud piirihalduse fondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga, et EL-i tegevuse mõju kõikides julgeolekuaspektides suurendada.

Sisejulgeolekufondi raames jätkatakse ELi mittekuuluvate riikide meetmete toetamist ning tagatakse samal ajal ka nende täielik vastastikune täiendavus liidu sisejulgeoleku prioriteetide ja riikide endi üldeesmärkidega.

Veel 1,1 miljardit eurot on Sisejulgeolekufondi väliselt ja sellest eraldi ette nähtud järgmiste julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

Tuumarajatiste töö lõpetamise EL-i abiprogrammide eesmärk on toetada liikmesriike oma tegevustsükli lõppu jõudnud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel, hoides kogu protsessi ajal ohutuse kõrgel tasemel. EL annab aastatel 2021–2027 rangelt sihtotstarbelist toetust tuumarajatiste töö lõpetamiseks Bulgaarias ja Slovakkias 118 miljonit eurot ning Leedus 552 miljonit eurot. Peale selle eraldatakse 348 miljonit eurot dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks Euroopa Komisjoni tuumauuringute asutustes ja 160 miljonit eurot üldise tuumaohutuse ja kaitsemeetmete toetamiseks.

Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada rescEU süsteemi raames ELi kodanikukaitse mehhanismi 1,4 miljardi euroga. See lisandub tulevasele 4,8 miljardi euro suurusele julgeoleku eelarvele.

Euroopa Komisjon alustas mai alguses Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve (MFF) üldmahu, selle komponentide ning rahade kogumist ja kulutamist puudutavaid detailide avalikustamist. Eelarve vajab jõustumiseks liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.