Mündriku elurajooni ehitusel on maa seest välja tulnud rekordiliselt leide, mis kuuluvad ühte ajastusse. "Ehkki kinnistust on läbi uuritud alles pool, on juba leitud üle 10 000 eseme," ütles seal ehitava firma YIT Eesti juhatuse esimees Margus Põim.
Keskajal tegutsesid Kalamajas ettevõtlikud mündrikud, kes pidasid paadiliiklust mandri ja kaubalaevade vahel. Pole täpselt teada, milline nägi keskaegse Tallinna õitsenguajal, 15. sajandil, välja Kalamaja eeslinn. Kuid uue Mündriku elurajooni rajamisel praegu seal toimuvad arheoloogilised kaevamised annavad ajaloolastele esialgu vaid uusi mõistatusi. Mündriku elurajooni ehitusel on maa seest välja tulnud rekordiliselt leide, mis kuuluvad ühte ajastusse.
“Ehkki kinnistust on läbi uuritud alles pool, on juba leitud üle 10 000 eseme,” ütles seal ehitava firma YIT Eesti juhatuse esimees Margus Põim. See on tema kinnitusel Eesti arheoloogia ajaloo suurim kogum keskaegseid leide, mis ühest muistisest pärit. Kuidas need esemed kõik sinna on sattunud, jääb esialgu vastuseta. Leidude seas on rikkamatele kaupmeestele kuulunud tarbeesemeid, palverändude märke ja ehteid, mis võisid kesklinnast sinna sattuda ka muude äravisatud esemetega. Ligi 6850 ruutmeetri suurusel keskaegse eeslinna äärealale jäänud krundil on hästi säilinud erinevate ajastute kultuurkihid, mis ei ole ka eelnevate ehitustööde käigus hävinud. „Eriti hästi on säilinud 15. sajandi kultuurkiht, mistõttu on ka enamus leide pärit sellest ajastust,” rääkis Arheox OÜ arheoloog Rivo Bernotas.
Leidude seas on nii igapäevaseid tarbeesemeid, nagu nahast jalanõud, lihtsad sööginõud ja puidust kammid, kui ka luksuslikku keraamikat ja ehteid. “Väga harukordsed on 15. sajandist pärinev keskaegse muusiku kujutisega aknaklaasi katke ja 14.-15. sajandi gooti stiilisugemetega arvatavalt müütilise loomaga sõrmus,” kirjeldas Bernotas. Mündriku krundi leidude puhul on tegemist Läänemere maade põhjapoolses osas ainulaadse kollektsiooniga.
“Erakordne on tekstiilileiu leidmine Tallinnas,” hindas päevalgele tulnud asju arheoloog, Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow. Neid on enne päevavalgele tulnud rohkem mujal Eestis, kuid pealinnas väga kasinalt. Mündriku tekstiilid on väga hästi säilinud ja nende järgi on lihtne uuesti konstrueerida näiteks peakatteid, nagu näiteks 15. sajandist pärit kootud müts.
“Samuti on erakordne leid nahast esemed,” jätkas Russow.
“Leidude hulgas on väga palju sellist, mida pole varem Eestist üldse leitud, või on äärmiselt harva leitud. Praeguse seisuga, kui kaevamised on alles poole peal, on kõige sensatsioonilisem tippleid väike elevandiluust kujukene Kristusest. Analoogseid kujukesi pole meil senimaani veel leitud. See on nii hästi säilinud, et on võimalik isegi taastada algsed värvid. See leid on harukordne kogu Euroopa ulatuses, sest elevandiluu polnud materjal, mida tol ajal oleks väga laialdaselt kasutatud,” jätkas ta.
“Niisuguseid esemeid kasutati kas usuhoonetes eksponeerimiseks või linna koorekihi inimeste kodudes kaunistuseks. Tavaliselt kujutasid sellised kujud Maarjat lapsega.”
Tavapärane arheoloogiline leid ei ole Russowi kinnitusel ka päevavalgele tulnud religioosse sisuga maalitud aknaklaasi vitraaž. Enne on selliseid leitud Pirita kloostri juurest ja Roosikrantsi tänaval asunud Barbara kabeli juurest.
“See klaas võib olla vihje kunagi Kalamajas asunud Jeruusalemma kabelile,” oletas Russow. Ilmselt on tema sõnul sellega seotud ka suur palverännaku märkide hulk – 25 märki, mis on samuti seni Mündriku ehitusel välja tulnud. Siiani on tervest Eestist leitud ainult paarkümmend palvemärki. Need märgid annavad tunnistust sellest, et keskajal käisid tallinlased üsna kaugetel palverändudel. “Kaevamised jätkuvad ja me ei tea veel, kui põnevaid asju võib siit välja tulla. Kõikide nende leidude mõtestamine ja Tallinna ajaloo konteksti seadmine seisab veel ees.”
Ehitaja lubas, et Mündriku krundi leidudest koostatakse peagi avalik näitus. Millal see toimub, sõltub veel leitavate leidude hulgast. Juba praegu on huvilistel võimalik põnevamaid leide vaadata Väike-Patarei 1 asuvatel ehitusstendidel.
