Tervise- ja tööminister Riina Sikkut möönab, et siiani ei ole keegi reageerinud juhtumitele, kus Eesti arstid on saanud välismaal töötamise keelu, ning patsiendiohutuse tagamist süsteemselt ei toimu.

“Kõigi jaoks on see praegu uus olukord,” tunnistab Sikkut Eesti Päevalehes välja toodud info valguses. Nimelt kirjutas leht, et 13 Eesti arsti on saanud Soomes arstina töötamise keelu. Kuus neist töötavad aga Eestis edasi ja ükski amet pole sellele reageerinud ega uusi tööandjaid teavitanud, vahendas BNS.

Ministri sõnul on praegune süsteem terviseameti jaoks ebamugav. “Neil tuleb teha käsitööd. Eesti pääseb küll ligi Euroopa Liidu ühtsesse registrisse, kus on andmed kõikide arstide kohta, kes on kusagil liikmesriigis saanud arstina praktiseerimise keelu. Kuid see register on väga mahukas, sinna lisatakse umbes 60 uut nime päevas. Eestlased tuleks sealt üles otsida,” selgitas Sikkut.

Siiski on selge, et ka siis, kui terviseametile olid Soomes keelu saanud arstide nimed teada, ei võtnud nad midagi ette.

“Kui me sealt registrist Eesti arsti kohta infot leiame, siis peame terviseametiga kokku leppima, mis samme astuda ja kuidas reageerida,” ütles Sikkut. Tema sõnul tuleb iga juhtumi puhul eraldi vaadata, kas probleem oleks kõige mõistlikum lahendada koolitusega, täiendkoolituse või eksami uuesti läbimisega.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste leiab, et tööandjad võiksid ise välismaalt tulnud uue töötaja palkamisel lasta terviseametil kontrollida, kas talle on ettekirjutusi tehtud.

Eesti ja Soome tervise ametite tööd võrreldes selgus, et toimitakse erinevalt. Soomes teavitavad arstid tervise ametit kolleegide töös tekkinud küsimustest regulaarselt, misjärel terviseamet algatab põhjalikud uuringud. Eestis asjad selliselt ei toimu.

Paluste sõnul saavad arstid ja raviasutused pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni poole. Seda on ka tehtud, kuigi harva ja enamasti alles siis, kui ajakirjandus on mõne problemaatilise juhtumi tõstatanud.

Paluste sõnul on praegu võimalik kellegi ametioskustes kaheldes sellest erialaseltsidele teada anda. “Ravikvaliteedi tagamise süsteemis on arstide pädevus vaid üks tahk. Samas on seaduse järgi kõigil tervishoiutöötajatel kohustus läbida igal aastal 60 tunni ulatuses täiendkoolitust ning ka erialaseltsid uurivad oma erialasiseseid juhtumeid täie tõsidusega. Praegune Eesti õigusruum paneb vastutuse tervisehoiuteenuse kvaliteedi eest teenuse osutajale,” ütles Paluste.

“Kvaliteedi jälgimine tuleb tervishoius muuta süsteemseks. Sealjuures ei taha me liikuda vigade otsimise ja karistamise suunas, vaid ohuolukordadest ja eksimustest teatamise, nende analüüsimise ja pideva õppimise poole,” kinnitas Sikkut.

Sotsiaalministeeriumis on koostamisel patsiendiohutuse eelnõu, mille abil on tulevikus plaan uus süsteem luua.