USA president Donald Trump sarjab kolmapäeval algaval NATO viimaste aastate kõige keerullisemal tippkohtumisel tõenäoliselt Euroopa liitlasi ebapiisavate kaitsekulutuste eest.
Trump määras kahepäevaste kõneluste tooni Brüsselisse saabudes, nõudes Twitteris, et liitlased hüvitaksid Ühendriikidele nende kaitsele tehtud kulutused, vahendas BNS.
“Euroopa Liit teeb meie farmeritele, töölistele ja firmadele võimatuks äritegemise Euroopas (USA-l on 151 miljardi dollari suurune kaubanduspuudujääk) ja siis tahavad nad, et me kaitseks neid rõõmsalt NATO kaudu ja maksaks selle eest. See lihtsalt ei toimi!” säutsus USA riigipea teisipäeva õhtul Brüsselisse saabudes.
Brüsselisse lennates säutsus ta: “Paljud riigid NATO-s, mille kaitsmist meilt oodatakse, ei täida üksnes oma lubadust kulutada kaks protsenti (mis on madal), vaid võlgnevad paljude aastate jooksul tegemata jäetud maksete eest. Kas nad maksavad USA-le ära?”
Viimased säutsud näitavad, et Trump ei mõista endiselt seda, kuidas toimivad NATO ja selle rahastamine. NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokku püüelda aastaks 2024 eesmärgi poole tõsta kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Kahe protsendi lubadus puudutab liikmesriikide kaitsekulutusi ning selle juures pole ühiskassat, millele Trump näib viitavat.
Liitlased rahastavad ühiselt vaid alliansi tsiviilpeakorterit ja sõjalist juhtimisstruktuuri vastavalt liikmesriikide majanduste suurusele. NATO alaline tsiviileelarve on praegu 248 miljonit dollarit ning sõjaline eelarve 1,325 miljardit dollarit.
Trump on EL-i ja USA Euroopa liitlaste madalaid kaitsekulutusi kritiseerinud juba mitu päeva.
Teisipäeval andis Trumpile vastulöögi Euroopa Liidu president Donald Tusk, kes ütles, et Ühendriikidel ei ole liitlasi kuigi palju ja Trump peaks neid väärtustama.
“Kallis Ameerika, väärtusta oma liitlasi, pealegi ei ole sul neid nii palju,” ütles Tusk, Euroopa Ülemkogu eesistuja, pressikonverentsil pärast EL-i ja NATO uue koostööleppe allkirjastamist koos Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Poola ekspeaminister ütles, et Trumpi peaaegu igapäevane kriitika EL-i aadressil ei ole “õige viis liitlast kohelda”. “On alati väärt teada, kes on sinu strateegiline sõber ja kes sinu strateegiline probleem,” lisas ta.
Twitteris kirjutas Tusk: “Kallis Donald Trump. USA-l ei ole ja ei hakka olema paremat liitlast kui EL. Me kulutame kaitsele palju rohkem kui Venemaa ja sama palju kui Hiina. Ma loodan, et sa ei kahtle, et see on investeering meie julgeolekusse, mida ei saa kindlalt öelda Venemaa ja Hiina kulutuste kohta”.
Kuigi NATO ametiisikud ja diplomaadid üritavad kasvava rahutuse tõttu Venemaast lähtuva ohu ees ühtselt mõjuda, on pinged Brüsseli ja Valge Maja vahel muutunud veelgi teravamaks. Trump ütles enne Washingtonist lahkumist, et tema kohtumine Vene presidendi Vladimir Putiniga esmaspäeval Helsingis võib olla tema Euroopa-ringsõidu “lihtsaim osa”.
Tippkohtumise peateemad on alliansi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine, muuhulgas sõjalise juhtimisstruktuuri moderniseerimise teel, ning kaitsekulutuste tõstmine ja õiglasem koormajagamine. Lisaks arutatakse NATO-EL-i koostööd, küberkaitset, stabiilsuse siirmist alliansi piiride taha ning NATO avatud uste poliitikat.
“Hinnangud näitavad, et ootuste kohaselt suudavad kaheksa liitlasriiki kulutada vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) riigikaitsele, võrreldes pelgalt kolme riigiga 2014. aastal,” ütles Stoltenberg teisipäeval tippkohtumise eelsel pressikonverentsil. Ta tänas kõiki liikmesriike töö eest kulutuste suurendamisel ja Trumpi tema juhtrolli eest NATO kaitserahastuse tõusus.
Peasekretär täpsustas, et tippkohtumisel arutatakse “4×30” algatust ning suundumust kaitse tugevdamisele ja NATO lahinguvalmiduse tõstmisele.
Nõndanimetatud 4×30 valmisoleku algatus hõlmab vägede valmisoleku tõstmist, et NATO-l oleks 2020. aastaks 30 mehhaniseeritud maaväepataljoni, 30 õhuväe eskadrilli ja 30 lahingulaeva valmisolekus asuda tegevusse 30 päeva jooksul või kiiremini.
NATO riigi- ja valitsusjuhid peaksid andma lõpliku heakskiidu kahe uue väejuhatuse loomisele, mis sai juunis alliansi kaitseministrite heakskiidu. Allianss loob uue Atlandi ühendväejuhatuse peakorteriga USA-s Norfolkis ning logistikaväejuhatuse Saksamaal Ulmis.
Lisaks plaanib NATO luua osana uuest sõjalisest juhtimisstruktuurist küberoperatsioonide keskuse, mis aitab lõimida riikide kübervõimeid alliansi operatsioonidesse ja missioonidesse.
Euroopa diplomaadid kardavad teisipäeval ja kolmapäeval juunikuisel juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisel aset leidnud sõnasõja kordumist.
G7 tippkohtumist jäid iseloomustama Trumpi ja liitlaste vaidlused kaubanduse ja kliimamuutuste üle ning USA presidendi ootamatu taganemine kokkulepitud ühisavaldusest.
Trump vihjas teisipäeval ka kompromissivalmidusele, mis annab alust loota, et eelmise kuu sõnasõda ei kordu.
“NATO-s saavad kindlasti olema huvitavad ajad,” ütles ta ajakirjanikele. “NATO pole kohelnud meid õiglaselt, kuid arvan, et mõtleme midagi välja. Meie maksame kaugelt liiga palju ja nemad maksavad kaugelt liiga vähe.”
“Samas mõtleme midagi välja ja kõik riigid saavad olema rahul,” sõnas Trump.
Tippkohtumise ühisdeklaratsiooni kavandis, millest osa on AFP-l õnnestunud näha, võtavad NATO riigid “endale vankumatu kohustuse täita 2014. aasta Walesi kaitseinvesteeringute lubaduse kõiki aspekte”.
Vastutulekuna Ühendriikide presidendile lubavad nad “esitada tõsiseltvõetavad riiklikud plaanid selle elluviimiseks”.
