Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt püsib nii Euroopa Liidu (EL) kui euroala riikide majanduskasv suureneva ebakindluse kontekstis stabiilsena, kuid alandas tänavust prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra.

Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt peaks 2018. ja 2019. aastal nii EL-is kui ka euroalal jätkuma suhteliselt kiire kasv, olles sel aastal 2,1 protsenti ja järgmisel 2 protsenti, teatas Euroopa Komisjon. Eelmises majandusprognoosis oli kasvuks hinnatud aga 2,3 protsenti.

Eesti hoogne majanduskasv, mis 2017. aastal küündis koguni 4,9 protsendini, aeglustus 2018. aasta esimeses kvartalis oodatust kiiremini. Selle peamine põhjus oli investeeringute ja ekspordi kasvu pidurdumine. 2018. aastal peaks Eesti SKP reaalkasv olema Komisjoni hinnangul 3,5 protsenti ning 2019. aastal sisenõudluse vähenemise ja välismajanduskeskkonna väljavaadete halvenemise tõttu aeglustuma 2,7 protsendile.

“SKP kasvu allapoole korrigeerimine võrreldes maikuuga näitab, et ebasoodne väliskeskkond, näiteks teravnevad kaubanduspinged USA-ga, võib vähendada kindlustunnet ja mõjutada negatiivselt majanduskasvu. Kasvavad välised riskid on järjekordne märk sellest, et me peame suurendama nii üksikute riikide kui ka kogu euroala majanduse vastupanuvõimet,” märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnul püsib Euroopa majanduskasv stabiilsena, kuna rahapoliitika on endiselt toetav ja töötus väheneb jätkuvalt. “Väike allapoole korrigeerimine kevadega võrreldes kajastab kaubanduspingete, poliitilise ebakindluse ja tõusvate energiahindade mõju kindlustundele. Prognoosime kasvu jätkumist 2018. ja 2019. aastal, ehkki uute protektsionistlike meetmetega on seotud ilmne langusrisk. Kaubandussõdades pole ei võitjaid ega kaotajaid, ainult ohvrid,” märkis volinik.

Põhilised tingimused EL-i ja euroala jõudsaks kasvuks püsivad. Osaliselt on tagasihoidlikumate kasvumäärade põhjuseks ajutised tegurid, ent võimalik, et seda tingivad ka kasvavad kaubanduspinged, kõrgem naftahind ja poliitiline ebakindlus mõnedes liikmesriikides. Naftahindade tõusu tõttu prognoositakse nüüd keskmiseks inflatsiooniks EL-is 1,9 protsenti ja euroalal 1,7 protsenti. Järgmisel aastal peaks inflatsioon euroalal olema 0,1 protsendipunkti võrra suurem, ent püsima kogu EL-is muutumatuna.