"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Inspektsioon uurib raiet Lahemaa rahvuspargis (0)
02. august 2018
Scanpix

Mõni päev tagasi ilmusid sotsiaalmeediasse pildid Lahemaa rahvuspargist Lemuseljalt, kus riigimetsa majandamise keskuse Oandu–Aegviidu– Ikla matkaraja ääres on tehtud metsaraiet, keskkonnainspektsioon asus toimunut uurima. Puude mahavõtmine riivas paljude kodanike silma ning tekitas muret Lahemaa rahvuspargi seisukorra pärast. 

Puude mahavõtmine riivas paljude kodanike silma ning tekitas muret Lahemaa rahvuspargi seisukorra pärast. Pildijagajad viitasid ka asjaolule, et seal kandis on suve jooksul sadanud väga vähe, nii et raiejäägid võivad niigi suurt tuleohtu veelgi suurendada, vahendas BNS.

Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo juhtivinspektori Timo Türbsali sõnul käib uurimine raie nõuetekohasuse ja seaduslikkuse asjus, kuid juurdlus on veel pooleli. Et rahvuspargi aladel oleks raie maht palju suurenenud või selliste väljakutsete arv kasvanud, sellega ta ei nõustunud. “Suuri rikkumisi pole esinenud ja ka väikeste rikkumiste arv on püsinud muutumatuna,” väitis Türbsal Virumaa Teatajale.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaatori Mati Sepa sõnul on sihtkaitsevööndid, millel majandustegevus, sealhulgas raie, on seadusega keelatud, korrektselt hoitud. Mure on pigem piiranguvööndite pärast, kus mitut sorti metsaraie on viimastel aastatel intensiivistunud.

Kuna suur osa Lahemaa rahvuspargi alast on eraomanduses, on iga haldaja enda otsustada, mida oma metsavarudega peale hakata. Sepa hinnangul jagunevad metsaomanikud valdavalt kaheks: on need, kes pole harjunud metsa arvel tulu teenima ega soovigi seda, ja teised, keda keskkonnaamet peab sageli korrale kutsuma, et nad oma metsa liiga kiiresti rahaks ei teeks. Mati Sepa hinnangul on viimaseid tekkinud rahvuspargi aladele nagu seeni pärast vihma.

“Need on pigem nooremapoolsed omanikud, kes on valmis enda nimele kuuluva metsa maha müüma. Mõistagi on puidutööstusfirmad osavad nendega manipuleerima ja tuleb tõdeda, et need ettevõtted looduskeskkonna säilitamise peale eriti ei mõtle,” kõneles Sepp.

EMA rahvusvaheliste suhete koordinaator Martin Luiga nõustus, et Eestis raiutakse metsa liiga palju, kuid toonitas ka, et kui inimesi raie häirib, võivad nad taotleda kaitsekorralduskava rangemaks muutmist. “Samas on meil põhiseadusesse kirjutatud, et kuigi eraomand on püha ja puutumatu, ei tohi seda kasutada avaliku huvi vastaselt. On selge, et sellises olukorras peaks avalikul huvil olema senisest suurem kaal,” leidis Luiga.

Sepa hinnangul on veel kasutamata meetmeid, kuidas tagada rahvuspargi metsade tõhusam kaitse. “Üks võimalus on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas lageraie võimalus üldse ära kaotada. Teiseks tasub kaaluda trahvide suurendamist. Praegu on trahv vaid 20 senti ühe ruutmeetri pinna kahjustamise eest. Tean juhtumeid, kus on metsa raiutud väga suurtelt aladelt ning rahumeeli makstud ära 600-eurone trahv. Miks mitte, kui kasum selle raie pealt oli 30 000 eurot,” rääkis Sepp.

Mõlemad ametimehed kutsusid inimesi üles säästlikumale metsakasutusele, viitasid metsale kui suure loodusliku-kultuurilise tähtsusega fenomenile ning tõdesid, et üksjagu sellest, mis on Eestis metsa majandamisel lubatud, oleks üle lahe Soomes suisa kriminaalkorras karistatav.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.