Paide arvamusfestivalil Keskerakonna alal arutati Eesti tuleviku üle, kui teemaks oli "Ehitades tuleviku-Eestit."
Paneeldiskusioonil osalenud inimesed leidsid, et Eesti teeb mitmetes valdkondades paljudele teistele riikidele silmad ette, kuid olulisi teemasid, mille üle arutada jagub meilgi.
Keskerakonna aseesimehe ning visioonidokumendi “Eesti visioon 2040” eestvedaja Kadri Simsoni arvates on oluline lühiajaliste plaanide kõrval vaadata ka pikemalt tulevikku. “Eesti vajab pikemaajalist ettevaatavat plaani ning ühest valimistsüklist teise liikumine pole meie riigi arengut silmas pidades piisav,” ütles Kadri Simson, lisades, et projekti on kaasatud erinevate elualade esindajaid, oma ala eksperte, kuid ka Eesti inimeste ideid, mis kogutud üle Eesti 101 rahvakohtumise raames.
“Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on vaja tulevikust rääkida ning Paides toimuv arvamusfestival on selleks suurepärane koht,” leidis Kadri Simson.
IT-visonäär Linnar Viik leidis Eesti tuleviku üle arutades, et üha olulisemaks saab see, kuidas ühiskond suudab tehnoloogia arenguga kaasas käia. “Eesti tuleviku stsenaarium on, et masinad võtavad rutiinsed tööd ja tegevused üle. Lähima kümne aasta jooksul peab suur hulk tööturul olevatest inimestest omandama uued oskused ning leidma uue töö, sest masinad võtavad nende senised ülesanded üle,” sõnas Viik. “Tehnika areng on meeletu, küsimus on, kuidas ühiskond sellega toime tuleb.”
Ettevõtja ja endine sumomaadleja Kaido Höövelsoni ajendas kodumaale tagasi tulema asjaolu, et Eesti riik pole veel sugugi valmis, kuid oma kogemustele lähtuvalt peame kõik andma oma panuse riigi arenguks. “Jaapan on oma arengus Eestist ees ning inimese heaolu jaoks on seal kõik vajalik olemas. Siiski olen olnud kogu elu tegutseja ning tundsin nüüdki, et soovin kodumaa hüvanguks midagi ära teha,” ütles Höövelson, soovitades küll noortel maailmas ringi vaadata, kuid hiljem Eestisse naasta.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Mets leidis arutelul osaledes, et järgnevatel aastatel on vaja arendada nii ettevõtjate ja kutsekoolide omavahelist koostööd kui ka tegema ümberkorraldusi haridussüsteemis. “Kutsekoolide tegevust lihtsustaks see, kui ettevõtjad annaksid teada, kui suur vajadus on töötajate järele. Riik peab näiteks otsustama, kui palju antakse edaspidi tasuta haridust ning millisel määral,” ütles Mets.
Tuleviku Eesti üle arutasid IT-visionäär Linnar Viik, ettevõtja ning endine sumomaadleja Kaido Höövelson, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. Vestlusringi modereeris Majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
