See võimaldab heita pilgu keskaegse tallinlase igapäevaellu: kust nad sõid, mida sõid, milliseid riideid kandsid ja milliseid maksevahendeid kasutasid, rääkis Arheox OÜ arheoloog Rivo Bernotas.
Mündriku kortermajade ehitusplatsil toimuvatel väljakaevamistel on arheoloogid leidnud praeguseks üle 20000 keskaegse eseme. Eesti arheoloogia ajaloo suurimas keskaegsete leidude kogus on haruldasi riideesemeid, ainulaadseid igapäevaesemeid, keraamikat, münte ja palju muud.
Väike-Patarei 1/Jahu 6 asuval 6850 ruutmeetri suurusel Mündriku kortermajade ehitusplatsil alustas YIT Eesti koostöös arheoloogidega väljakaevamisi aprillikuus. “Praeguseks on kinnistust läbi uuritud üle 5000 ruutmeetri ja leitud ligi 20000 keskaegset eset,” rääkis YIT Eesti projekteerimise projektijuht Sirle Matteus. Viie kuu jooksul on arheoloogidega koostöö sujunud positiivselt ja samaaegselt arheoloogiliste töödega käivad Mündriku kortermajade ehitustööd.
Ligi 6850 ruutmeetri suurusel keskaegse eeslinna äärealale jäänud krundil on hästi säilinud erinevate ajastute kultuurkihid, enamik leide on pärit Tallinna kõrgajast 15. sajandi lõpust. “Kogumi kõige suurem väärtus seisneb selles, et pärinedes ühest kontekstist, võimaldab see heita meil pilgu keskaegse tallinlase igapäevaellu: kust nad sõid, mida sõid, milliseid riideid kandsid ja milliseid maksevahendeid kasutasid,” rääkis Arheox OÜ arheoloog Rivo Bernotas. Üks haruldasemaid leide on 15. sajandi lõpust pärit võtmehoidja. “Kuna rõivastel ei olnud tollal taskuid, kanti argipäevaks vajalikke tarbeesemeid vööl. Ka see võtmehoidja käis tagaküljel asunud haagiga vööl, Eestis varem sellist võtmehoidjat leitud ei ole,” sõnas Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow. Samuti on Eestis esmakordne leid niinimetatud pootsmani vile, mida võidi kasutada nii laeval kui ka näiteks linnamüüril korralduste jagamiseks.
Huvitava asjaoluna on Mündriku krundilt välja tulnud palju religioosse taustaga esemeid, nagu pühakukujukesed, keraamilised pühapildid ja palverännumärgid. “Kirjalike allikate järgi teame, et tallinlased käisid palverännakuil väga paljudes kohtades, kuid enim olid armastatud Saksamaal asuvad pühakohad. Seda kinnitab ka nüüdseks umbes 30 palverännumärgi suurune kollektsioon nendelt kaevamistelt: märkidest tervelt seitse on toodud palverännult Bad Wilsnacki,” lisas Russow.
Mündriku krundi leidude puhul on tegemist nii Eesti arheoloogia ajaloo suurima keskaegse leidude kogumiga kui ka Läänemere maade põhjapoolse osa ainulaadse kollektsiooniga. Ajaloolist tausta väärtustades ehitab YIT Eesti krundile privaatsed 3-4-korruselised Mündriku korterelamud, milles on vaid 8-15 korterit. Kalamajaliku miljööga hoovidesse rajatakse sirelihekid ja ploomi- ning õunapuud ning aeda ümbritseb kodune puitaed.
Arheoloogilised kaevamised lõpetatakse Kalamaja krundil sügise jooksul. Mündriku krundi leidudest on plaanis korraldada avalik näitus. Seni saab põnevamate leidude pilte vaadata Väike-Patarei 1 asuvatel ehitusstendidel.
