"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Karujärvest leiti 40 korda lubatust rohkem taimemürki (0)
30. august 2018
Scanpix

Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialistid avastasid hiljuti Saaremaalt Karujärvest taimekaitsemürki, mille sisaldus vees oli 40 korda piirnormist suurem.

Keskkonnauuringute keskuse tehtud väikejärvede seire käigus saadud proovidest nähtub, et juulis Karujärvest võetud veeproovis oli dikamba nimelist ainet 4 mikrogrammi liitri kohta. Vastavalt seadusele on aine piirnorm 0,1 mikrogrammi, vahendas BNS ajalehte Saarte Hääl.

Dikamba on herbitsiid, mida kasutatakse põllumajanduses soovimatute taimede tõrjeks. Näiteks USA-s on selle kasutamine mõnes osariigis keelustatud. Eestis on kasutusel neli erinevat toodet, mille toimeaine dikamba on. Saarte Häälele teadaolevalt on seda toimeainet sisaldavad maisi- ja teravilja puhul umbrohutõrjeks kasutatavad preparaadid üsna kallid, Saaremaa põllumehed neid eriti ei kasuta ning Karujärve kandis pole neid viimastel aegadel kindlasti kasutatud.

Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Kebbinau sõnul ei ole sellises normi ületamises siiski midagi erakordset. “Taimekaitsevahendid jõuavad sel perioodil aeg-ajalt veekogudesse, kuid üldiselt kordusproovi võttes seda enam uuesti ei tuvastata, sest ühendid hajuvad looduses ära,” selgitas ta Saarte Häälele. Tavaliselt jõuavad taimekaitsevahendid veekogudesse põllumajandusest hajureostuse kaudu, mistõttu on ka selle vastu võitlemine keerulisem, kuna raske on määrata konkreetset reostusallikat.

Põllumajandusuuringute keskuse mullaseire ja uuringute büroo saarlasest juht Priit Penu sõnul ei ole Karujärve kõrgele näidule ühtki ratsionaalset seletust. Põllumajandusmaid seal lähedal ei ole ja dikambat saarlased agarad kasutama ei ole, ütles ta lehele. Seda, et keegi vanu vaate järves pesemas käiks, ta ka ei usu. Samas märkis ta, et varemalt pole Karujärvest selliseid proove võetud ning seega ei tea, kas see näit on kogu aeg selline olnud. Penu ütles, et üks võimalik põhjus võiks olla Dejevos asunud sõjaväe jääkreostus, kuid tekib küsimus, miks neil sellist ainet vaja läks. Penu lisas, et näiteks Ida-Virumaal on dikambat viimastel aastatel leitud ka põhjaveest 40–70 m sügavuselt. “See on selline tühjal väljal tuule püüdmine,” tõdes Penu reostuste põhjuste kohta käivate võimalike oletuste kohta. Tema arvates tuleks võtta kordusproov.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Timo Kangur selgitas, et dikamba piirnorm lähtub joogivee normidest. “Kui dikamba sisaldus ületab piirnormi, siis ei tasu seda vett juua,” selgitas ta, “kuigi supluskoha vett niikuinii ei jooda. Järves on igasugu muid hullemaid asju, mis võivad tervisele mõjuda,” märkis Kangur.

Kanguri sõnul võiks inspektsioon kasutada seda infot näiteks järgmise aasta tööplaani koostamisel, et uurida selle piirkonna põllumehi. Selle arvessevõtmist kinnitas Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

Kebbinau ütles, et edasised järeldused järve seisundi kohta 2018. aastal tehakse kordusproovi järel. Kui olukord ei parane, hinnatakse Karujärv mitteheas seisundis olevaks ning olukorra parandamiseks võetakse kasutusele erinevaid lahendusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.