September tähendab paljudele kiirema perioodi algust. Selleks, et uut informatsiooni võimalikult hästi vastu võtta ja tuttavaga siduda, on oluline varustada organismi regulaarselt energiaga. Ometi võivad pikale venivad auditoorsed loengud, klassitunnid või tööpäevad kehale ning vaimule kurnavalt mõjuda.
Siiski jääb sageli selgusetuks, kuidas saab tekkida sedavõrd suur väsimus, kui kehaline aktiivsus koolis või kontoris piirdub eeskätt enese jaoks võimalikult mugava asendi leidmisega toolil ja märkmete kirjutamisega? Seletus on lihtne ja loogiline. Nimelt kulutab keha baasainevahetusele (näiteks hingamisele, vereringele ja kehatemperatuuri hoidmisele) 70-80% päevasest toiduenergiast. See tähendab seda, et näiteks 180cm pikkuse ning 80kg kaaluva meesterahva organism kasutab keha baasvajaduste rahuldamiseks umbes 1900kcal. See on võrreldav energiahulgaga, mille saame 950g jäätise söömisel.
Organismi peamiseks energiaallikaks on süsivesikud, mille ainevahetus tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piires ning väldib selle suuri kõikumisi. See omakorda kindlustab erinevate rakkude ja kudede optimaalse talitluse. Ometi levib uskumus, et süsivesikuterikas lõunasöök soodustab väsimuse teket. Mõistmaks, kas sellistel arvamustel on tõepõhi all, aitas selgust luua Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
Üheks võimalikuks väsimuse tekke põhjenduseks on see, et lihtsuhkrute rikka toidu tarbimine tõstab märgatavalt glükoosi taset veres. Organism vastab sellele suure insuliini eritumisega, eesmärgiga normaliseerida veresuhkru tase. Mainitud protsess põhjustab mitmete aminohapete, kuid mitte trüptofaani intensiivsemat haaramist lihaskoe rakkudesse. Mida rohkem aminohappeid elimineeritakse, seda suurem on trüptofaani osakaal veres võrdluses teiste aminohapetega, hõlbustades selle transporti ajju. Kuidas on see seotud unetunde tekkega? Nimelt sünteesitakse trüptofaani baasil serotoniini, millest käbinäärmes tekib melatoniin ehk unehormoon.
Lisaks nihkub organismis söömise järgselt tasakaal sümpaatilise (“võitle ja põgene”) ja parasümpaatilise (“puhka ja seedi”) närvisüsteemi vahel neist viimase suunas. Parasümpaatilise autonoomse närvisüsteemi ülesanne on energiat hoida ja viia organism puhkeolekusse. Seda eesmärgiga toitu rahulikult seedida ning sellest toitaineid omastada. Mida suurem on tarbitava toidu hulk mahult, seda enam tasakaal parasümpaatilise närvisüsteemi suunas nihkub ja seda rohkem tunneme end ekslikult väsinult.
Meeles tasub pidada, et unise tunde tekitab meis glükoosi taseme tõus veres, kuid seda suurendavad ka rasva- ning valgurikkad toidud. Seetõttu pole vajadust loobuda lõunasööki planeerides näiteks maitsvast pastast. Oluliselt tähtsam on mõelda sellele, kuidas saada vajalikud toitained kätte selliselt, et söödava toidu hulk oleks optimaalne. Lõpetuseks soovib meie organism mõnikord lihtsalt pisut laiselda ja söögikorrale järgnev väsimustunne on petlik. Viiakse ju söömise teel organismi uut energiat!
Juhtimaks tähelepanu tervislikule toitumisele, andes vastuseid põnevatele toitumisega seotud küsimustele ja lahkamaks teaduspõhiselt sellega seotud küsimusi, alustas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts koostööd R-Kioskiga.
R-Kioski tegevjuhi Tiia Ilvese sõnul võimaldab tähelepanu pööramine toidulauale elada täisväärtuslikumat ja tervemat elu. “Oleme arvamusel, et inimene on oluliselt produktiivsem, sõbralikum ja enesega rahulolevam, kui toitutakse tervislikult ning teadlikult. Seetõttu on koostöö särasilmsete arstitudengitega ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseks meie jaoks väga tähenduslik,” ütles ta.
Tähelepanu juhtimine tervislikule toitumisele aitab otseselt ennetada paljusid haigusi, lisab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi asepresident Gerli Krjukov. “Tänapäevases infost üleküllastunud keskkonnas on teaduspõhise info toomine inimesteni äärmiselt oluline. Hindame R-Kioski panust sõnumi levitamisse, et kiirelt kättesaadava toidu ja ebatervisliku toidu vahele ei saa ega tohi tõmmata pimesi võrdusmärki. Meie koostöö tugineb ühistel väärtustel.”
