Maleva tänavale kerkib eakatele mõeldud maja, kus on mugav elada ka liikumisraskustega inimestel, vajadusel saab arsti nõu ning olemas kõik vajalik köögimööblist pesuruumini.

“Meie seenioridele mõeldes peame rääkima kahest tähtsast projektist, millest üks on sotsiaalmaja Koplis ja teine eriprojekti järgi ehitatav niinimetatud seeniorkodu päris kesklinnas,” ütles abilinnapea Eha Võrk. “Tegemist on juba kolmanda linna elamuehitamise programmiga. Kui esimene neist oli mäletatavasti suunatud sundüürnikele ja teine  noortele ning linnale vajalikele töötajatele, siis nüüd on järjekord jõudnud meie seeniorideni.”

Võrk kiitis Maleva tänavale kerkiva sotsiaalmaja asukohta, rõhutades, et uus moodne Kopli liinide rajoon ei ole sealt üldse kaugel. “Väga mõnus, roheline, just seenioridele sobiv õdus koht on see Maleva tänav 18!”

Linn ehitab sinna 80 korteriga sotsiaalmaja, kus 65 korteris on arvestatud ka võimalike erivajadustega. “Mõte on selles, et kui aeg läheb edasi ja seenioril ilmnevad mingid tervisehäired, siis ta ei pea hakkama kodu vahetama, vaid võib näiteks kas või ratastoolis oma korteris edasi elada,” selgitas Võrk.

Arvestab ealisi iseärasusi

“Kuna maja on mõeldud eakatele, hakkab see pakkuma teenuseid, näiteks ööpäevaringset valvet ja rehabilitatsiooni,” lausus abilinnapea Tõnis Mölder. “Kindlasti saab seal olema toitlustamine ja kõikides korterites on WC, vannituba ja köögitehnika. Veel on majas ruumid vaba aja veetmiseks, näiteks huviringide tööks ja sportimiseks, samuti ühine pesupesemise ruum. Mõne häda korral saavad eakad kasutada häirenuppu.”

Sotsiaalmaja on mõeldud eakatele, kes on sotsiaalkorteri järjekorras ja kellele käib enda eluaseme soetamine üle jõu. Järjekorda saab end panna oma linnaosa sotsiaaltöötaja kaudu. Sotsiaalmaja peab valmima 2021, ehitamine algab tuleval aastal.
Teine eakatele mõeldud maja on neile, kel küll jagub raha, et turuhinnaga korter osta, kuid kes tavalises üürimajas ei saa end vanuse tõttu mugavalt tunda. See niinimetud seeniorkodu kerkib kesklinna lähedale Nafta tänavale.

“Tegemist on väga hinnatud asukohaga,” tõdes Mölder. “Lähedal on meri ja Kadrioru park. Tallinn pakub omalt poolt välja maatüki, oodates siis konkureerima firmasid, kes soovivad hakata seal seeniorkodus teenuseid pakkuma. Samuti ootame konkursile ehitajaid.”

Võrk lisas, et seeniorkodu jaoks on juba kehtestatud detailplaneering. “Sellel krundil on 30% ärimaad, arvestusega, et eakatel võiks kodu kõrval olla teenuseid, näiteks juuksuritöökoda, miks mitte ka kohvik ja kõik muu seesugune,” selgitas abilinnapea. “Parkla võiks olla ka selsamal krundil maa all. See maja võib olla viiekordne ja planeering lubab sinna rajada 32 korterit.”

Maja eest üks vastutaja

“Maja ja teenuseid hakkab haldama operaator, kes ei pea ise tingimata kõike tegema, vaid pakkuma võimalust  seal teenuseid saada,” lisas Mölder. “Majast saaks näiteks tervisetöötaja nõu ja operaator on kohustatud seda teenust seal ka pakkuma. Kindlasti tuleb rohkem mõelda eakate vaba aja sisustamisele.”  

Seenioride majja võivad korteri osta pensioniealised inimesed. Kuna sinna saab elama asuda koos abikaasaga, siis peab vähemalt üks tulevane asukas olema pensionär. “Isik, kes tuleb sellesse majja elama, peab ennast tallinlaseks registreerima, kui ta pole seda seni teinud. Siin ei ole mingit üleüldist linna järjekorda,  kehtivad ikkagi turuhinnad,” ütles Mölder.
Järgmise aasta alguses selgub, millal see maja võiks valmis saada. “Me väga loodame, et pilootprojekt, mida soovime teha eraettevõtjaga, saaks meile teenäitajaks, sest meil on veel mõned maatükid, mida saaksime samal eesmärgil kasutada,” lausus Võrk.

Elanikud võiksid eakate majas kohvi müüa ja raamatuid laenutada

“Asukad võiksid ise mingite teenuste osutamisel kaasa lüüa ja nende panust võiks arvestada eluaseme eest maksmisel,” ütles Tallinna pensionäride ühenduse aseesimees Andres Ergma.

“Mina toetan seenioridele oma elamu rajamise mõtet kahe käega,” lausus Ergma. Tema sõnul on täiesti selge, et mida kauem saavad eakad oma kodus elades hakkama, seda parem. “Meie inimesed ei unista pikaajalisest olemisest kusagil hooldekodus, kõik tahaksid ikkagi oma kodus ise toime tulla.”

Ergma arvates oleks hea, kui seenioride maja elanikud saaksid sealsamas ka tööd teha. “Asukad võiksid ise mingite teenuste osutamisel kaasa lüüa ja nende panust võiks arvestada eluaseme eest maksmisel,” rääkis ta. “Ükskõik, kas tegu on siis kohviku, raamatukogu vm asutusega. See annaks inimestele tegevust ja teiselt poolt aitaks kuludelt kokku hoida.”

Ergma avaldas lootust, et katse rajada seenioride maja näitab ära, kuidas see mõte reaalses elus üldse toimima hakkab. “Peame välja selgitama, kuidas inimesed sellise kodu vastu võtavad, mis neile meeldib, mida peaks teisiti tegema,” rääkis ta. “Hea, et linn on sellise maja rajamise ette võtnud.”