Eesti õigussüsteem paistab silma lühenenud menetlustähtaegadega

Eesti õigussüsteem paistab silma lühenenud menetlustähtaegadega (0)

Toimetaja: Moonika Tuul

10. oktoober 2018

"Positiivne hinnang Eesti kohtusüsteemile näitab, et me liigume õiges suunas. Võrreldes teiste riikidega on meie keskmine menetlustähtaeg väga hea ning kohtuasjad ei veni, vaid liiguvad oma kindlat menetluslikku rada," lausus justiitsminister Urmas Reinsalu.

Euroopa Nõukogu avalikustas oktoobris võrdleva ülevaate Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigi õigussüsteemide kohta, kus Eesti õigussüsteemi tõsteti positiivselt esile lühenenud menetlustähtaegade ning kohtusüsteemi ülalpidamise tasude poolest, vahendas BNS.

“Positiivne hinnang Eesti kohtusüsteemile näitab, et me liigume õiges suunas. Võrreldes teiste riikidega on meie keskmine menetlustähtaeg väga hea ning kohtuasjad ei veni, vaid liiguvad oma kindlat menetluslikku rada,” lausus justiitsminister Urmas Reinsalu.

Raportis on Eestit esile tõstetud kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud seoses sellega, et tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades on menetlustähtajad lühenenud ning see trend on olnud püsiv juba mitu aastat.

Eesti kohtusüsteem paistab raportist positiivselt silma ka sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Ühe elaniku kohta kulutab Eesti kohtusüsteemile 31 eurot, kui riikides keskmiselt kulutatakse selleks elaniku kohta 39 eurot.

Jätkuvalt paistame teiste seast silma ka heade tulemustega IT-lahenduste kasutamise poolest. Eraldi on ülevaates mainitud e-toimiku infosüsteemi kui positiivset näidet, millega saavutada efektiivsemat töökorraldust.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.