"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Riik tõstab kortermajade lammutustoetust 100 000 euroni (0)
01. november 2018
Scanpix/ Illustreeriv foto

"Tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele," selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Toetust saab senise 60 000 euro asemel küsida 100 000 eurot.

Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid, mis varem jäid sarnastest meetmetest väljapoole.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti selleks, et aktiivset kasutust leidev toetus veelgi suuremat mõju avaldaks. Seni eraldatud toetuste ja toetuse rahastamiseks riigieelarvest eraldatud ja kavandatud vahendite mahtu arvestades on vajalik tõsta toetuse piirmäära seniselt 60 000 eurolt 100 000 euroni. “Eesti inimesed väärivad ilusamat elukeskkonda ning laiendatud toetusmääraga tuleb riik omavalitsustele appi, et kõikide kasutusest välja langenud hoonete lammutamine oleks võimalik. Korrastatud elukeskkonnal on ka selge majanduslik mõju – tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele,” selgitas minister Tammist.

2017. aasta lõpu seisuga oli toetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu osas summas 554 220 eurot. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ning Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.

2013. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

Lisaks lammutustoetusele on kohalikel omavalitsustel võimalik kasutada toetusi ka uute hoonete ehituseks ja olemasolevate renoveerimiseks. Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programm, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest KredExi meetmetest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.