"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Perearst Karmen Joller: inimesed arvavad valesti, et EMOs tehakse rohkem uuringuid (2)
12. november 2018
Scanpix

"Kui me pakume inimestele mugavusteenust, et võin suvalisel hetkel jalutada kõrgeima etapi haiglasse, siis kindlasti mitte maksumaksja raha eest!" sõnas perearst Karmen Joller riigikogu erikomisjoni istungil patsientide eelistuste kohta minna EMO-sse enne perearsti poole pöördumist.

Seoses riigikontrolli auditiga, mis näitas, et inimesed ei kipu esimese valikuna valima oma perearsti, vaid pöörduvad EMO-sse, tõdes perearst Karmen Joller, et siin on tema arvates roll selles, et levib müüte, et EMO pakub rohkem uuringuid. Tegelikult saab rohkem uuringuid perearsti juures.

Kui perearstisüsteem on tugev ja kvaliteetne, ei suunatagi patsiente teise etappi ning eriarstide järjekord lüheneb ning kui perearst saab patsiendi murega hakkama, ei olegi teda vaja saata eriarsti juurde, selgitas Joller.

“Täna küsiti mu käest saatekirja kõrvaarstile, last aga näha ei toodud. Ma ei andnud, sest ma ei saanud teda üle vaadata. Muidu ta läheb sinna, sest seal on vingeid aparaate, aga teine jääb abist ilma ja järjekord pikeneb,” imestas ta.

Karmen Joller sõnas, et patsient võib minna eriarsti juurde, kui ta seda soovib, aga oma raha eest. “Me peame selgelt väljendama seda, mida maksumaksja raha eest saab. Kui me pakume inimestele mugavusteenust, et võin suvalisel hetkel jalutada kõrgeima etapi haiglasse, siis kindlasti mitte maksumaksja raha eest!”

Haigekassa juht Rain Laane sõnas, et Eestis on omaosalus patsiendil suhteliselt kõrge. Enamus tuleb ravimitest, hambaravist, aga üks osa ka visiiditasudest. “Väga paljudele inimestele on ka viis eurot täiesti kriitiline,” selgitas ta. “Selle koha pealt peab põhjalikult mõtlema, kuidas seda korraldada, et inimesed ei satuks tervisemuredega vaesusriski.”

Erakorralise meditsiini arstide seltsi liige Ago Kõrgvee tõdes, et EMOd on suure ülekoormuse all ning kui patsient valib EMO ning peaks oma teenuse kinni maksma või oleks visiiditasu kõrge, siis mõtleks ta kaks korda, kas ta läheb seda teenust saama.

Tervisemeti juht Merike Jürilo aga arvas, et selline otsus ei saa sündida üleöö, enne peab süsteemi läbi mõtlema. “Me ei saa kehtestada visiiditasu enne kui oleme päriselt veendunud, et patsient saaks kvaliteetse abi kuskilt mujalt,” sõnas ta.

 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

EMOs
16. nov. 2018 09:30
aidatakse inimesi siin ja kohe! Tänu EMO arstidele minu peres on kaks inimest ellu jäänud. Perearst arvas, et tegu on ülesöömise või toidumürgitusega, tegelikult oli aga sapipõie rebend. Spetsialisti vastuvõtule oli u 4kuune järjekord, perearst laiutas käsi.... Muidugi, nohuga ma EMOsse ei lähe, kuid tõsisemate tervisehäiretega kiirustan ikka sinna. SUUR TÄNU EMO töötajatele- te olete parimad!
taastada koheselt
13. nov. 2018 08:48
Vast lõpetab mõttetu targutamise ja koheselt taastab riiklikud polikliinikud miks mitte Väikeste EMO-de või siis tervisekeskuste nime all. Põhiline kohe. Ja likvideerib äriettevõtted nn perearstinduse.