"Igaljuhul on selline seaduselünk, nagu oli väikese Martini juhtumis, kus tädi, kes soovis Martinit oma peres kasvatama hakata ja seda teha ei saanud, lubamatu ja see muudatus oli hädavajalik," sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsministeerium laiendab oluliselt nende inimeste ringi, keda vanemliku hoolitsuseta lapsele eestkostjaks määrata võib – ajendiks sai niinimetatud väikese Martini juhtum, vahendas BNS.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kitsaskoha tõi esile ajakirjandusest teada väikese Martini juhtum. “Seni kehtiva seaduse järgi on õigus kohtuotsust vaidlustada üksnes lapse vanematel või vanavanematel, samuti kohalikul omavalitsusel. Kui nemad lapsel puuduvad, nagu väikese Martini juhtumis, ei saa keegi lapse sugulastest või muudest lähedastest tema õiguste eest seista. Seadusemuudatusega on edaspidi võimalik taotleda eestkostet inimesele, kellel on lapsega piisav emotsionaalne side,” sõnas Reinsalu.
“Lapse puhul on keeruline selgeks teha, keda ta oma usaldusisikuks nimetada soovib, seetõttu on lapse huvides mõistlikum, et ka inimene, kes pole talle veresugulane, saaks võimalusel taotleda eestkostet. Seda näiteks olukorras, kus lapse on selle täiskasvanuga koos elanud või on see näiteks tema ristivanem,” märkis justiitsminister.
“Igaljuhul on selline seaduselünk, nagu oli väikese Martini juhtumis, kus tädi, kes soovis Martinit oma peres kasvatama hakata ja seda teha ei saanud, lubamatu ja see muudatus oli hädavajalik,” kinnitas Reinsalu.