"Peame mõtlema, kellele me linna tahame, kas autodele või jalakäijatele," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats hiljutisel elamumajanduskonverentsil.

Konverentsil arutleti muu hulgas kortermajade tuleohutuse üle. Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü leidis, et trepikodade ja keldrite välisuksed peaksid olema seestpoolt võtmeteta avatavad. Nõue kehtib kõikidele hoonetele olenemata nende ehituse ajast.

“See vajadus ilmnes, kui Lasnamäel hukkus tulekahjus kolm inimest,” selgitas Rüü. “Nad said küll välja enda korterist, kus oli puhkenud tulekahju, kuid jäid lõksu naabritega jagatavasse esikusse, mille uks oli seestpoolt lukus. Võtmed jäid korterisse, mille snepperlukuga uks langes kinni. Esikusse suitsu sisse nad kolmekesi jäidki. On väga oluline, et kortermajades oleksid ühised uksed võtmeta avatavad.”

Ka oma korteri ust võiks saada seestpoolt võtmeta avada. “Tulekahju puhul loeb iga sekund,” nentis Rüü. “Ka asju ei tohi treppidel jalus hoida, olgu need siis lillepotid, lapsevankrid või jalgrattad.”

Kui trepikoda on suitsu täis, valgus kustunud ja inimesed paanikas, saavad üleliigsed asjad majast väljumisel takistuseks. Kontrollreidid näitavad, et nõudeid täidab väiksem osa korteriühistutest. “Kolmandik on selliseid, kus näppu viibutama ei pea,” tõdes Rüü. “Kaks kolmandikku aga ei vasta nõuetele.”

Tule päästab valla suitsetamine

Rüü sõnul on plaanis sisse seda ka nõue, et uutes hoonetes toidab  suitsuandureid maja vool, mitte patarei. “Patarei võib tühjaks saada ja kõik ei kipu neid kohe vahetama,” selgitas Rüü. “Samuti plaanime kehtestada nõude, et vinguandurid on kõikides majades, kus kasutatakse tahkekütust, kus on näiteks ahjud ja kaminad. Nõuded kehtivad, et päästeametil oleks vähem tööd.”
Rüü nentis, et üks sagedane tulekahjude põhjus on suitsetamine. “Isekustuv suits ei anna mingit garantiid, et tulekahju ei puhke,” lisas ta.

Maastikuarhitekt Kristiina Kupper selgitas konverentsil, kui oluline on majade ümber korralik haljastus. “Mõistlik on lahendada hooviala terviklikult,” lausus ta. “Hoovis peaks kõik saama mängida ja ka rahulikult puhata.”

Õue kujundamisel soovitas Kupper silmas pidada ka paigavaimu: “Mustamäel võiks kujunduses kasutada näiteks kivikülvi või Siili asumis siilielemente.”

Tänapäeva suure autode hulga juures peab arvestama ka lastega. “Kui soovitasime liivakasti tulevase parkla alalt kaugemale nihutada, vastati, et need on väikesed lapsed, nad ei tee autole mitte midagi,” rääkis Kupper. “Rohelusega pole Tallinnas õnneks probleemi, üle poole linnast on mõnusalt haljas. Suhtudes linna mõistlikult ja säästlikult, hoiame seda ka tulevastele põlvedele. Soomes on tõestatud, et kui õue on kujundanud professionaal, tõuseb kinnisvara hind 10% ja selle müügiaeg väheneb.”

Linn autodest umbes

Transpordiameti arenguprojektide peaspetsialist Janek Timberg  rääkis tänavate säästlikust kasutamisest. Ta soovitas jätta auto hoopis “Pargi ja reisi” parklasse ning sõita kesklinna tasuta ühistranspordiga. “Kesklinn on hommikuti ja õhtuti autodest umbes, kindlasti peab autoga sõitmist vähendama,” mainis ta.

“Pargi ja reisi” parklate täituvus on Timbergi sõnul 80-100%. “Projekt on osutunud vajalikuks,” nentis ta. “Nüüd otsib linn uusi kohti, kuhu veel parklaid rajada, et tipptunnil paremini kesklinna jõuaks.”

Järgmine 80-kohaline “Pargi ja reisi” parkla peaks lähiajal valmima Viimsis.

“Peame mõtlema, kellele me linna tahame, kas autodele või jalakäijatele,” võttis Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats teema kokku. “Kuna neid inimesi on pooleks, peame leidma probleemi lahendamiseks kesktee, kuna me ei saa ühtedele vastu tulla ja teisi unarusse jätta.”

Ühistranspordiga sõidab päeva jooksul korra 75% elanikest. Viiendik sõidab ühistranspordiga päevas kaks korda ja 5% rohkem kui kolm korda.

Ilusaima õue kujundanud ühistu sai kingiks lumelabida

Eeskuju väärivaid aedu, mis “Rohelise õue” projekti abiga kaunimaks muudeti, saab vaadata Vabaduse väljaku all tunnelis avatud näitusel.

Elamumajanduskonverentsil andis projekti “Roheline õu”  parimatele osalejaile tunnustuse – lumelabida – üle abilinnapea Eha Võrk. “Iga korteriühistu, kes meie ellu panustab, on tunnustust väärt ning usun, et majanaabrid hindavad oma maja rohenäppe,” rääkis Võrk. “Konverentsil tunnustasime ühistuid linnaosavanemate ettepanekute alusel. Eeskuju väärivaid aedu, mis “Rohelise õue” projekti abiga kaunimaks muudeti, saab vaadata näitusel Vabaduse väljaku tunnelis.”

Tänavused parimad korteriühistud olid Järveotsa 2, Faehlmanni 37, Tungla Kristiines, Majaka 13, Kadaka tee 163, Hiiu lõvi park Nõmmel,  Pirital ja korteriühistu Tööstuse 62 Põhja-Tallinnas.

Kokku oli linna tänavuses eelarves projekti “Roheline õu” toetuseks 40 000 eurot.

Tallinlased tuleohutuses kõige tublimad

• Kui 100 000 elaniku kohta hukkub Eestis tulekahjudes üle kolme inimese, siis Soomes, Rootsis jm Põhjamaades alla ühe.

• Päästeameti siht on vähendada õnnetusi ja nendega seotud kahjusid aastaks 2025 Põhjamaade tasemeni. Tallinn on praegu  soovitule kõige lähemal, hukkunuid on 100 000 elaniku kohta 1,8. Veel aastal 2006 oli Eestis olukord sarnane Venemaaga ja 100 000 elaniku kohta hukkus tulekahjudes 12 inimest. Rüü hinnangul on pöörde paremuse poole suuresti toonud suitsuanduri muutmine kohustuslikuks.