Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas nädalavahetusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.
ERRS-i juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. “Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,” vahendas BNS Järvela seltsi saadetud pressiteadet.
Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS-i aastatunnustuse “Lokulaud 2018” said:
Aasta tantsujuht – Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.
Aasta rahvamuusik – Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.
Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.
Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.
Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali “Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides” väljatöötaja.
Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.
Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool varasema nimega Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.
Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.
Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.
Välis-Eesti rühmade mentor – Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.
