"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Perevägivald Eestis: politsei saab 40 kõnet päevas, kolmandikul juhtudel on pealtnägijaks või ohvriks laps (1)
21. detsember 2018
Scanpix/ Illustreeriv pilt

"Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, kes ei suuda ise abi paluda või mõista, et toimuv on vale," märkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Pühade ajal suureneb sageli vägivald koduseinte vahel, paljude juhtumite puhul on samas eluruumis ja näevad vägivalda pealt ka lapsed. Seetõttu kutsuvad sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma – esimene abistaja saab olla igaüks meist. Abi otsimiseks tuleks helistada häirekeskuse numbril 112 või pöörduda ohvriabisse, lisaks töötavad ööpäevaringselt naiste tugikeskused. Nende kontaktid on leitavad veebilehelt www.palunabi.ee.

Kõik peavad silmad lahti hoidma

“Kõige tähtsam on see, et perevägivalla käes kannatanu teaks, kust abi otsida ja ka julgeks seda teha. Ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi, mistõttu on oluline, et me teised ei annaks hinnanguid, vaid aitaksime leida abi, olgu selleks siis julgustamine või kontaktide leidmine,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. “Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, kes ei suuda ise abi paluda või mõista, et toimuv on vale.”

Minister Sikkuti sõnul teevad erinevad asutused vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks tihedat, hästi koordineeritud koostööd, sest ainult nii on võimalik perevägivalla juhtumite arvu vähendada ja kannatanutele võimalikult kiiresti professionaalset abi pakkuda. Ka on 2019. aasta riigieelarves märgatavalt suurendatud ohvriabiteenuste rahastamist.

“Perevägivalla all kannatanud inimesed peavad saama just nende vajadustele vastavat abi, olgu selleks siis ööpäevaringne kriisiabi, varjupaigateenus, psühholoogiline või juriidiline nõustamine. Riik pakub mitmekülgset abi, mille eesmärk on peatada vägivalla jätkumine ja anda kannatanule jõudu alustada uut, vägivallavaba elu.” 

Alustab ohvriabi kriisitelefon

2019. aastal alustab 1. jaanuarist tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on võimaldada kohene emotsionaalne tugi ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga. “Paljud uuringud on näidanud, et kannatanute jõustamisel on võtmekohaks aeg, mil toetav abi kannatanuni jõuab. Kui abi jõuab kiiremini, on kannatanu suurema tõenäosusega valmis abi vastu võtma,” ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla.

Ametkondade kohese sekkumise olulisust näitas ka mullu detsembrist tänavu kevadeni Pärnus tehtud koostööprojekt, milles katsetati vägivallatseja sündmuskohalt eemaldamist ja pakuti kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge, sh ööpäevaringset kriisinõustamist sündmuskohal. 2019. aastal algab Pärnus testitud lähenemise kasutamine ka teistes Eesti piirkondades.

“Kõige olulisem on kannatanut kohe aitama, nõustama ja toetama hakata, sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustatakse või mitte, ning toetada inimest seni kuni ta on olukorrale lahenduse saanud. Ülioluline on ka kiire sekkumine vägivallaga kokku puutunud laste aitamiseks, sest vägivald sünnitab vägivalda,” sõnas siseminister Katri Raik.

Spetsialistidel on tihtipeale info riskide kohta olemas. 

“Tõsiste perevägivalla juhtumite kriitiline analüüs näitab, et spetsialistidel on tihtipeale info riskide kohta olemas. Nende riskitegurite ühine analüüs aitab paremini sekkuda ja koostööd kavandada, et sotsiaalsüsteem saaks aidata iga perekonda individuaalselt,” selgitas politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas.

Perevägivalla puhul on lisaks kiirele reageerimisele ja ohvri abistamisele oluline tegeleda ka vägivallatsejaga, tema hoiakutega ja käitumisega, et peatada vägivalla jätkumine. Esimest korda oli riigieelarves raha vägivallatsejaga tegelemiseks tänavu, mil sotsiaalkindlustusamet alustas Tallinnas esimese vägivallatsejale suunatud sotsiaalprogrammiga. Tuleval aastal saab lisaraha toel laiendada programmi kättesaadavust ka mujale Eestisse.

2019. aastal tõuseb ka naiste tugikeskuste rahastus, mis ulatub ühe miljoni euroni ja võimaldab avada Harjumaal ning Ida-Virumaal mõlemas teisegi tugikeskuse. Naiste tugikeskuste kontaktid on leitavad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ning sinna oskavad suunata ka politsei ja ohvriabi töötajad.

 

Olulist statistikat:

  • Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning pöörata senisest enam tähelepanu kõigile vägivallaga seotud osapooltele, eriti kannatanute julgustamisele abi vastu võtta.
  • 15. detsembri 2018 seisuga on politsei- ja piirivalveametile sel aastal perevägivallast teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlust.
  • Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud – tänavu on neid 11 kuuga registreeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

 

Mida teha vägivalda märgates?

  • Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112. Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.
  • Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita tal mõista, et ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi.
  • Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad www.palunabi.ee
  • Kui näed hädasolevat last, helista lasteabi numbril 116 111.
  • Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

meelis
22. dets. 2018 06:46
kui palju tarvitavad alkot üksikemad, vägivallatsevad või ahistavad lapsi ja nt. kuni 10 aastaste ees võtavad mehi vastu kodus - millise nimetaja alla see mahub ja lapsed ei saa ju kaevata, jäävad siis puhta üksikuks? Mis feminism see meeste vastu on ? Kui palju jätavad mehed teavitamata ja miks võib olla politsei häälest äratundvalt väljasõites ei võta ematelt alkomeetrisse puhumise proovi ? Ah?! Kus on võrdse kohtlemise seadus - et eeldada, väljakutsuja naine - on kaine alati ?