Eesti suhteid Venemaaga ei saa lahutada laiemast Vene-Lääne suhete kontekstist ning need ei saa paraneda enne, kui Moskva oma käitumist ei muuda, ütles välisminister Sven Mikser.

“On võimatu vaadata Eesti-Vene suhteid täiesti lahus Venemaa üldisest käitumisest rahvusvahelisel areenil ning Euroopa Liidu ja NATO suhetest Venemaaga,” tõdes Mikser aastalõpuintervjuus BNS-ile.

“Kui me oleme aasta jooksul läbi elanud sellised sündmused nagu Salisbury rünnak, erinevad küberünnakud ja nende katsed ja ka aasta lõpu eel Kertši väinas toimunud Ukraina laevade ründamine Venemaa poolt – siis see muster on ikkagi see, et Venemaa käitub riigina, kes omaenda kohustusi ei kipu täitma ja kes rahvusvahelist õigust ei näi respekteerivat,” rääkis Eesti välisminister. “Ja selles olukorras loomulikult ei saa ka meie kahepoolsed suhted siin Euroopa Liidu kirdenurgas kõigest muust lahus õitseda,” lisas ta.

Samas on Eestil ka oma ajaloolise kogemuse tõttu roll juhtida demokraatlike riikide tähelepanu Moskva käitumisele, selgitas välisminister.

“Teine asi on see, et meie omaenda kogemustest lähtudes ja omaenda geograafilisest asendist ja väiksusest lähtudes oleme need, kes tihtipeale peavad ka hoidma suuremate Euroopa ja NATO liitlaste fookust Venemaa mittelubataval käitumisel,” rääkis ta. “Aga tuleb öelda, et eks Venemaa on teinud ise väga palju selleks – küberründed keemiarelvade keelustamise organisatsioonile Haagis, Salisbury keemiarünnak Ühendkuningriigis, Kertši väina rünnak – need helistavad pidevalt seda äratuskella ja ei lase ka maailma avalikkusel ignoreerida seda, kuidas Venemaa käitub,” jätkas Mikser. 

Samas tunnistas välisminister, et Venemaale sanktsioonid kehtestanud riikide ühtsuse hoidmine nõuab pidevat tööd ning muudes valdkondades tekkivad vastuolud lääneriikide vahel võivad mõjutada ka ühtsust Venemaa suunal. 

“On selge, et Euroopa ühtsus on ka laiem mõiste kui üksnes küsimus Vene sanktsioonidest. Kui Euroopas ja lääneliitlaste vahel on muudes küsimustes teravaid erimeelsusi ja segadust – olgu selleks (Euroopa Liidu – BNS) eelarvereeglid või kaubandustariifid või mistahes muud küsimused – kui teistes küsimustes on suhted teravad ja üksmeel puudub, siis kahtlemata teeb see raskemaks ka üksmeele hoidmise sanktsioonide küsimuses,” rääkis välisminister. 

“Aga tõepoolest – tuleb öelda, et Venemaa jaoks on olnud negatiivne üllatus – ja ma arvan, et suurel määral on see meie ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide suure pingutuse tulemus, et ühtsus Venemaa survestamise küsimuses on püsinud. Ja nagu öeldud – kui Venemaa perioodiliselt tuletab meelde, et ta jätkuvalt ei respekteeri rahvusvahelist õigust, siis see on ka kindlasti kurval ja iroonilisel moel abiks selle ühtsuse hoidmisel,” tõdes Mikser. 

Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid saavad lõppeda alles siis, kui Moskva täidab Minski lepetega seatud tingimused, rõhutas Mikser. 

“Me oleme pidevalt rõhutanud seda, et Venemaa teab, millised on tema kohustused – näiteks Minski lepete täitmise osas. Venemaa teab ka täpselt, et rahvusvahelise õiguse sisuekohast on Krimm osa Ukraina terviklikust territooriumist ja Krimmi annekteerimine Venemaa külge on illegaalne,” rääkis ta. “Tegelikult need piiravad meetmed, mis on kehtestatud Venemaa vastu, on seotud täiesti konkreetsete kriteeriumidega. Nad ei ole seotud sellega, kas Venemaa sooritab veel mõne rahvusvahelise õiguse rikkumise või mitte, nende sanktsioonide leevendamine saab toimuda siis kui on heastatud need teod, mis sooritatud Ulraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu ja Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on taastatud ja siis Minski lepped täielikult täidetud,” lõpetas  välisminister Mikser.