Arenenud riikides võtab kesksema koha isiklik vastutus, ennetustöö ja pikema aja vältel avalduva hariduse mõju, sest vabal maal pole võimalik alkoholi ja kiirtoitu päevapealt keelustada ega sundida kedagi teatud viisil käituma.
Essexi Ülikooli psühholoogiaprofessor Gijsbert Stoeti sõnul tuleks ühiskonnas valitsevat soolist ebavõrdsust mõõta näitajate põhjal, mis on võrdselt tähtsad mõlemale osapoolele, näiteks alushariduse tase, keskmine eluiga ja üldine eluga rahulolu, kirjutas ERR.
Stoeti ja Missouri Ülikooli psühholoogiaprofessori David Geary välja töötatud BIGI indeksi põhjal on suurem osa arenenud riike soolise võrdsuse saavutamisele lähedal. Kergelt naiste kasuks kallutab kaalukausi arenenud ühiskondades vahe keskmises elueas, oma roll seisneb riskikäitumisel, samuti töötavad mehed tihti ohtlikumatel ametikohtadel.
Arengumaades on pilt vastupidine eeskätt tüdrukute piiratuma ligipääsu tõttu alusharidusele, mida soosib traditsiooniliste soorollide järgimine. Kokkuvõtlikult olid mehed 134 uuritud riigis naistest vähemal või rohkemal määral kehvemas seisus 91 riigis.
Mida kõrgem on riigi arengutase, seda keerulisem on olukorda lahendada sirgjooneliste riiklike sekkumistega, kuna vabal maal pole võimalik kedagi teatud viisil käituma sundida.
Eesti paigutus uuringusse kaasatud 144 riigi seas 86. kohale. OECD statistika põhjal elavad naised Eestis meestest ligi kümme aastat kauem, siin kohal võib kahtlustada alkoholi mõju.
“Otsesed keelud ja käsud ei näi aga Suurbritannia põhjal väga hästi töötavat. Isiklikult loobusin alkoholi tarbimisest kuuldes raadiost ühe arstiga tehtud intervjuu järel, kelle sõnul pole ohutut kogust olemas,” mõtiskles Stoet.
Lisaks riigis tarbitava alkoholi kogusega oli kõrvalekalde määr nullist ehk absoluutsest võrdsusest heas kooskõlas ka meeste ülekaalulise ja rasvumisega.
