"Ilutulestiku müra kajab kõrgete majade vahel vastu ja suits püsib kaua õhus. Samuti peavad inimesed, kes tahavad õhtul puhata, terrori all kannatama," põhjendas abilinnapea Züleyxa Izmailova, miks võiks keelata rakettide laskmise magalarajoonides.

Ilutulestiku pärast juhtus ka sel aastavahetusel Tallinnas üks tõsisem õnnetus, kui 1. jaanuaril, neli minutit pärast südaööd vigastas meesterahvas Mustamäel  ilutulestiku laskmisel paremat kätt. Kiirabi toimetas kannatanu PERH-i.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et mees lasi oma kodu rõdult tulevärki ja see plahvatas tal käes. Kannatanu vajas operatsiooni ja jäi ilma osast sõrmest. Veel kolm inimest said pürotehnika vale kasutamise tõttu näkku kergeid põletushaavu. Õnneks piisas viimastel visiidist EMO-sse.

Sedalaadi õnnetused saavad Adlase sõnul tavaliselt alguse sellest, et ilutulestiku patarei paiskub tihedas rahvamassis või rüseluse tõttu ümber ja raketid hakkavad lendama mitte taevasse, vaid inimeste suunas. “Peaaegu igal aastal on juhtunud, et juhuslikult käest lahti läinud rakett on tabanud inimesi,” rääkis Adlas. “Kui rakett tabab riietega kaetud piirkonda, ei tee see üldjuhul inimesele viga. Kui aga juhtub lendama näkku, siis inimene ilma ravita ei  pääse.”

Kahjulikud osakesed

Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov lisas, et uusaastaööl oli Tallinnas üheksa väljakutset, milles anti teada põlevatest prügikastidest, hekist ja ilutulestike jääkidest.

Põhilised valel ajal paugutajad on poisikesed, kes seavad rakette lastes sageli ohtu nii enda kui ka teiste tervise ja vara. Tavaliselt jäävad paugutajad karistamata, sest alla 14-aastastele ei saa trahvi teha. Purjus peaga ja/või saamatult lasevad rakette aga ka täisealised. Nendele saab määrata kuni 400 euro suuruse trahvi või kuni 30 päeva aresti, kui inimene rikub korda öörahu ajal. Uusaastaöö on aga erand, siis kedagi ilutulestiku kasutamise eest vastutusele ei võeta.

Möödunud aasta lõpus laekus linnavalitsusse ettepanek määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul tohib pürotehnikat müüa ja kasutada. Linnavalitsus leidis seepeale, et tuleb leida tõepoolest viis, mis ilutulestikuga kaasnevat kahju leevendada lubaks. Näiteks võiks ilutulestiku ostjate vanusele seada senisest rangemad piirid, et lapsed ei saaks ilutulestiku müüjate juures vanemate raha kulutada.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul seisneb pürotehnika peamine terviserisk suitsuga eralduvates metalli- ja peen-osakestes. “Need osakesed on kantserogeensed ja kahjustavad hingamisteid,”  selgitas abilinnapea. “Samuti häirib väga paugutamine, mis kestab tihti ka enne ja pärast aastavahetust. Paljud inimesed otsivad ikka veel hirmuga kodust põgenenud koeri ja kasse. Väga palju koeri jookseb ilutulestiku ajal kodust üldse minema ja nad satuvad loomade varjupaika.”

Soomes Espoos oli tänavu juba ilutulestiku asemel uhke laseretendus. “See ei tee müra, ei haise ja sellest ei jää järele prügi, mida pärast tuleb koristada,” selgitas Izmailova. “Kui varem arvati, et inimesed ei kiida sellist ettepanekut heaks, siis tänavune aasta näitas, et pigem arvatakse vastupidi. Ilutulestik on päris mõttetu raharaiskamine ja mõjutab ka inimeste tervist.”

Paugutamiseks kindel ala

Linn leidis ühtlasi, et omavalitsus ei saa üksinda väga palju teha,  selle probleemiga oleks vaja edasi minna koostöös riigiga. “Kuna ilutulestikuga tuleb probleeme ette mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti, siis peaks ka riigikogul selle teema vastu huvi olema,” nentis Izmailova. “Riik võiks kehtestada näiteks ilutulestiku müümise aja ja aidata teha järelevalvet ilutulestiku müümise ja kasutamise üle.”
Uusaastale eelnenud päevadel helistasid inimesed paugutamise pärast nii politseisse kui ka muposse. Kõige rohkem helistajaid oli Lasnamäel ja Haaberstis. Niisiis võiks ettepaneku järgi ilutulestike kasutamise keelata magalarajoonides. “Olen saanud tänavu sealt palju kaebusi,” lausus Izmailova. “Ilutulestiku müra kajab kõrgete majade vahel vastu ja suits püsib kaua õhus. Samuti peavad selle terrori all kannatama inimesed, kes tahavad õhtul puhata.” Näiteks Amsterdamis ja Rotterdamis olevatki juba kehtestatud kindlad  tsoonid, et ilutulestikust huvitatud inimesed ei segaks neid, keda see asi üldse ei tõmba.

Ilutulestiku täielikku ärakeelamist ei pea Izmailova mõttekaks. “Me peame veel mõtlema, missugune mudel Eestile kõige paremini sobib,” ütles ta. “Kui me lihtsalt keelame müügi ära, võib juhtuda midagi taolist, nagu juhtus alkoholiga, et hakatakse ostma Lätist. Samuti ei ole mõtet piirata seda, mida me ei suuda nagunii kontrollida.”