"Peaaegu kõigil, kellega lõpetatakse tööleping, on õigus kas riiklikule pensionile või ühele ettevõtte poolt pakutavast toetusest,"  sõnas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. "Loodame, et väljatöötatud toetusmeetmed ja asjaolu, et paljud töötajad saavad igakuiselt sissetulekuna ka pensioni, pehmendavad töökohtade kadumise sotsiaalset mõju." Eesti Energia nelja vanema filtriteta energiaploki sulgemine sai teatavaks 2011. aastal, kui hakkasid kehtima Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi uued nõuded.

Tänavu täituvad Narva elektrijaamades tulenevalt Euroopa Liidu (EL) tööstusheitmete direktiivi piirangust vanemate energiaplokkide töötunnid, misjärel tuleb need sulgeda – plokkide sulgemise tõttu väheneb põlevkivist elektritootmise maht ja seoses sellega ka põlevkivi kaevandamine ning töö kaotab 150 inimest, vahendas BNS.

“Narva elektrijaamades on kokku neli energiaplokki, mis on tulenevalt EL-i tööstusheitmete direktiivist piiratud tööajaga ja mille tööiga on lõpukorral. Need energiaplokid on praeguseks töötanud umbes 50 aastat. Kahe vanema ploki töötunnid ammenduvad arvatavasti käesoleva aasta esimeses pooles. Töötundide täitumise täpne aeg sõltub olukorrast elektriturul ehk sellest, milline on elektri, aga ka CO2 turuhind, sest sellest oleneb, kui palju vanad plokid turule mahuvad,” rääkis suurenergeetika valdkonda juhtiv Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Vähem töökohti

Vanemate energiaplokkide sulgemine toob kaasa ka töökohtade vähenemise. Lähiajal planeerib Eesti Energia vähendada suurenergeetikas töökohtade arvu ligikaudu 150 võrra. Umbes 65 protsendil lahkuvatel töötajatel on õigus pensionile. Lisaks on 10 protsenti neid, kellele pakutakse ettevõttepensioni. Töötajate jaoks, kes pensionit ei saa, pakub ettevõte lisaks seadusest tulenevale ümberõppestipendiumi. Ümberõppestipendiumi on võimalik saada 25 protsendil töötajatest.

“Seega peaaegu kõigil, kellega lõpetatakse tööleping, on õigus kas riiklikule pensionile või ühele ettevõtte poolt pakutavast toetusest. Loodame, et väljatöötatud toetusmeetmed ja asjaolu, et paljud töötajad saavad igakuiselt sissetulekuna ka pensioni, pehmendavad töökohtade kadumise sotsiaalset mõju,” lausus Raine Pajo.

Eesti Energia nelja vanema filtriteta energiaploki sulgemine sai teatavaks 2011. aastal, kui hakkasid kehtima Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi uued nõuded. Direktiivi kohaselt on vanematel energiaplokkidel võimaldatud töötada kuni 17500 töötunni ammendumiseni või kuni 2023. aasta lõpuni.

Oma eluea lõpule jõudnud nelja energiaploki sulgemise järel kaob turult ligi 600 MW tootmisvõimsust, mida kompenseerib osaliselt Auvere elektrijaama 300 MW võimsus. Lisaks uuele Auvere elektrijaamale ja 2000-ndate keskpaigas renoveeritud kahele Narva elektrijaamade energiaplokile toodavad elektrit ka neli vanemat energiaplokki võimsusega 760 MW, mis on varustatud lämmastiku- ja väävlipüüdmisseadmetega. Kokku on pärast nelja vanema filtriteta energiaploki sulgemist Narva elektrijaamades elektritootmisvõimsust ligikaudu 1500 megavatti.

Plaanis ehitada uus õlitehas

Eesti Energia loodab käesoleval aastal jõuda uue õlitehase investeerimisotsuseni. Uus õlitehas tarbib aastas üle kahe miljoni tonni põlevkivi ja tehases saab kokku tööd ligikaudu 100 inimest. Uus õlitehas aitab säilitada töökohti ka kaevandustes, põlevkivi logistikas ja hoolduspersonali seas. Positiivse investeerimisotsuse korral on plaanis tehas käivitada nelja-viie aasta pärast.

Eesti Energia suurenergeetika ettevõtted annavad Ida Virumaal tööd kokku 3900 inimesele. Eelmisel aastal toodeti suurenergeetikas elektrit 8,6 teravatt-tundi (TWh). Taastuvelektrit toodeti 93 gigavatt-tundi GWh, põlevkiviõli 410 544 tonni ja soojust 448 GWh. Riigieelarvesse tasuti maksude ja tasudena kokku 83 miljonit eurot. CO2 emiteeris suurenergeetika 11,2 miljonit tonni, mille jaoks tuleb osta turult kvooti. CO2 keskmine turuhind oli 2018. aastal 15,63 eurot tonni kohta.