"Praeguse põlvkonna ühed suuremad mured on üksindustunne, ärevushäired ja paanikahood," ütles vanemaid koolitama asuv koolipsühholoog Rita Rätsepp. "Tänases ühiskonnas, kus juured on haprad, on ka laps palju hapram ja kõigele vastuvõtlikum. Mida teadlikumaks lapsevanem saab, seda tugevamaks saab ka laps."
Õpetajate maja koolitab alanud aastast ka emasid-isasid, kes laste kasvatamisega ühtäkki hätta jäänud. “Eesmärk on tuua siia rohkem lapsevanemaid ja muuta Õpetajate maja inspireeriva, elukestva õppe keskusena kohaks, mis pakub õpetust ka emadele-isadele,” rääkis direktor Allan Kaljakin. “Tahame rääkida lastest ja lastega toimetulekust, sest huvi teema vastu on väga suur. Ka igati korralikus peres võib juhtuda, et teatud ajaperioodil suhted lapsega halvenevad. Kuidas siis käituda, eriti kui endal on seljataga pikk stressirohke päev.”
Nutiseade vanemat ei asenda
Oma rolli lapsevanema või lastega töötava spetsialistina aitab paremini mõista pikaaegne koolipsühholoog ja näitleja Rita Rätsepp, kes
Õpetajate majas juhendab kursust “Miks mu laps nii käitub?”. Kursus algab 7. veebruaril ning õpetab tajuma oma käitumise mõju lapse arengule ja laste käitumise põhjusi, et nii ennast kui ka lapsi paremini mõista ning nendega toime tulla. “Näen laste ja ka täiskasvanutega töötava psühholoogina, kui oluliselt kasvukeskkond lapse arengut mõjutab,” rääkis Rätsepp. “Ka internet mõjutab last, kes pole endast teadlik. Teadlikuks aga saab laps eelkõige lapsevanema kaudu. Vanem kasvatab last nii, nagu teda ennastki kunagi on kasvatatud. Kursus käsitlebki eri kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Koolitus aitab lapsevanemal oma käitumist paremini teadvustada. Mida halvemini laps käitub, seda rohkem on ta tegelikult hädas. Käsklused nagu “Lõpetame ära!” ei aita, vaid tähtis on aru saada, et lapse käitumisel on alati põhjus.”
Vanemate levinuim suhtlusviga on Rätseppa sõnul suhtluspuudus. “Vanematel pole aega asju lahti seletada ja tihti pole vanem ka ise iseendaga kontaktis, kuid teadlikkus iseendast on väga tähtis,” ütles Rätsepp. “Kui olen teadlik iseendast, suudan ka teistest paremini aru saada, kaasa arvatud oma lapsest.”
Seevastu teismelistega peredes võib ohuks saada üleseotus. “Lapsi, kes ema-isa sabast lahti ei lase ja istuvad enamasti kodus, on rohkem kui küll,” nentis Rätsepp. “Millest see tuleb? Jällegi – lapsevanem ei usalda ennast ja siis ka oma last. Praeguse põlvkonna üks suuremaid muresid on üksindustunne, ärevushäired ja paanikahood. Enamasti on põhjuseks seesmine ebakindlus.
Tänases ühiskonnas, kus juured on haprad, on ka laps palju hapram ja kõikidele välistele ärritajatele vastuvõtlikum. Mida teadlikumaks lapsevanem saab, seda tugevamaks saab ka laps, ja tema vastuvõtlikkus välistele ärritajaile väheneb.”
Rätsepp rääkis, et kui lapsevanema rollis on nutiseade, siis oma tunnetele tagasipeegeldust laps sealt ei saa. “Praegusaja lapsed oma tunnetest tihti rääkida ei oska,” selgitas psühholoog. “Kursuse märksõnad ongi teadlikkus iseendast ja arusaam, et ainult keelud ei toimi. Õpime mõistma, et igal asjal maailmas on põhjus.”
Alustab ka härrasmeeste kool
“Suhtlemiskursustel ja eneseni jõudmisel ongi alanud aastal Õpetajate majas tervikuna senisest suurem roll,” lausus Kaljakin. “Ettevõtjaile võiksid huvi pakkuda mitmed uued turundusalased kursused. Aprillist hakkab koos käima seminarilaadne suhtlemisklubi, mis teemad saab osaliste enda kogemustest.”
Uut suhtlemisklubi kursust asub juhatama 15-aastase suhtlemistreeneri kogemusega Jaanus Kangur.
“Näidisolukordi lahendame üheskoos rollimängudes ja püüame õpitut ka kohe rakendada,” rääkis ta. “Koduse ülesandena praktiseerime seejärel iga teemat tegelikus suhtluses kas siis kodus, tööl või avalikus ruumis.”
Kanguri sõnul ei peaks eestlased oma valdavalt endassetõmbunud olekut kuidagi häbenema. “Eestlased on ökonoomse suhtlemisega rahvas,” tõdes ta. “Me küll näitame oma tundeid vähem välja, kuid see ei tähenda, et oleksime ekspressiivse väljenduslaadiga rahvastest vähem tundlikud. Antropoloogina loen seda üheks põlisrahvaste eripäraks sarnaselt näiteks indiaanlastega.”
Kangur hakkab Õpetajate majas juhendama ka härrasmeeste kooli. “Härrasmeeste kool ei keskendu stiilile või rõivastusele, vaid väärtuste hindamisele,” selgitas ta. “Õpime hindama au, hoolivust, vastutust ja teenimist, muidugi ka kombeid ja etiketti. Härrasmees püüdleb täiuslikkusele igas valdkonnas, et muuta oma heade kommetega nii enda kui ka teiste elu meeldivamaks. Seetõttu on härrasmeeste klubisse oodatud ka naised.”
Kokku ligi 40 koolitust ja kursust
• Juba jaanuarist koolitab sisearhitekt Aet Seire huvilisi ruume kujundama.
• Maastikuarhitekt Maarja Gustavson õpetab kevadel aiandushuvilisi aiaplaani joonistama.
• Aasta alul avati Õpetajate maja teise korruse klassitsistlikus stiilis kunstigaleriis Sergei Balalajevi, Galina Kotovskay ja Aleksandr Titovi fotonäitus “Kailaši fenomen”. Näituseks andis ainet mitmeaastane ekspeditsioon Tiibetisse Kailaši mäe juurde. Tasuta näitust saab vaadata 11. veebruarini argipäeviti kella 9-17.30.
• Kokku pakub Õpetajate maja aadressil Raekoja plats 14 noortele ja täiskasvanuile ligi 40 kursust ja huvikoolitust, kuhu saab registreeruda veebilehe http://opetajatemaja.ee kaudu.
