Kuigi riigikogu lükkas häältega 28:25 tagasi karusloomafarmide keelustamise ettepaneku, pole sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre kinnitusel kahtlustki selles, et Eestist saab lähitulevikus riik, kus loomi ei kasvatata ega hukata vaid nende naha pärast.
Riigikogu arutas täna põhjalikult 18 saadiku algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi, mille sihiks oli lõpetada viieaastase üleminekuaja jooksul Eestis karusloomade pidamine ainult karusnaha tootmise eesmärgil. “Poolehoid sellele ettepanekule on aasta-aastalt suurenenud, mistõttu saab olla üsna kindel selles, et riigikogu järgmine koosseis selle otsuse ka langetab,” sõnas Pilvre. Karusloomakasvanduste keelustamist toetab oluline avalik huvi – tuhanded inimesed andnud vastavatele petitsioonidele allkirjad ning vastuseisu kinnitavad ka uuringud, lisas Pilvre.
Pilvre rõhutas parlamendis peetud debati ajal korduvalt, et seadusemuudatus poleks keelanud juba olemasolevate kasukate või karusnahksete mütside ja kraede kandmist ega puudutanud kuidagi ka loomakasvatust, mille kaasproduktiks on loomanahad.
Karusloomakasvatus on psühholoogiliselt raske ka farmide töötajatele.
“Tegu oli ennekõike eetilise eelnõuga, mis ei kaitse ainult loomi, vaid ka paljusid inimesi, loomakaitsjaid ja loomasõpru, kellel on loomade kannatuste pärast väga halb olla. Karusloomakasvatus on psühholoogiliselt raske ka farmide töötajatele,” rääkis Pilvre.
Karusnahk on Pilvre sõnul luksuskaup, mida inimesed ei vaja enam kaitseks külma vastu, sest asemele on tulnud kerged ja kaasaegsed materjalid. “Karusnahatööstus on kogu maailmas turu kahanemise tõttu hääbuv ja eriti just Euroopas nii karmistuvate normide tõttu kui ka eetilistel põhjustel väljasurev majandusharu. See minevikku jääv tööstusharu peab oma lõpu leidma ka Eestis. Me ei peaks olema rongi viimane vagun,” leidis Pilvre.
Farmid annavad tööd vähestele
Ka Eestis on tegu kahaneva ja marginaalse tootmisharuga. Kui Karjakülas asuvas ASis Balti Karusnahk töötas 2014. aastal ligi 100 töötajat, siis praegu on seal töötajaid 30 ringis. Ainult naha pärast kasvatatakse Eestis naaritsaid, rebaseid ja tšintšiljasid. Tšintšiljafarmid annavad tööd umbes paarikümnele inimesele.
“Norra keelustas karusnahafarmid 2018. aastal ja Tšehhi 2017. aastal kaheaastase üleminekuajaga, Saksamaal jõustub keeld 2022.aastal ja Belgia 2024. aastal. Enne neid on sellise otsuse teinud ka Inglismaa, Austria, osaliselt Holland, Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina. Teema on päevakorras Poolas, Iirimaal ja Leedus,” tõi Pilvre Euroopast näiteid.
USAs on osariigiti erinevaid praktikaid. Näiteks New Yorgis on keelatud loomade hukkamine elektriga ning San Francisco linnas on keelatud isegi karusnaha müük. Karusloomakasvatus on oluliselt vähenenud ka Soomes, mida karusnahatöösturid seavad sageli eeskujuks, selgitas ta.
Nülgida loomalt nahk edevuse nimel
“On suuresti eetikaküsimus, kas loomade puuris kasvatamist selle eesmärgiga, et nendelt lõpuks naha nülgimisega kellegi edevust rahuldada, on asi, mida me Eestis peaksime arendama või mitte,” märkis riigikogu istungil ka reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus.
Veel peatus Pilvre sellel, et karusnahatööstus on suur keskkonnasaastaja, sest nahku töödeldakse kemikaalidega, et need ei laguneks. Ka kasvandused mõjutavad tugevalt keskkonda.
EKRElane Peeter Ernits püüdis eelnõu lugemisel viia teema hoopis inimeste vaesuse peale: “Eelnõu esitajad räägivad, kui viletsad on mingi ja hõberebase elutingimused, kuigi standardid on 1. jaanuarist 2017 tunduvalt paranenud –puuride mõõtmed. Aga vaatame: 5000 kodu inimestel on äärmiselt tuleohtlikud. Päästeameti programmi järgi 500 kodu suudame aastas korda teha. Üle 60 000 lapse elab – ma räägin inimlastest, mitte mingi lastest või hõberebase lastest – ebapiisavaks tunnistatud tingimustes. Koolitoitu, sooja toitu antakse korra päevas, siis, kui koolis saab. Ja õpilaskodudes on tavaline tähelepanek, et eriti palju süüakse esmaspäeva hommikul ja reede õhtul, see tähendab enne, kui koju minnakse, mis ei vasta väga paljudel, kümnetel tuhandetel elementaarsetele nõutavatele elutingimustele.”
Loomakaitsjad võitlevad edasi
Eestis karusloomafarmide vastast kampaaniat eestvedav loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus tõdeb, et riigikogu hääletuse lõpptulemus oli küll seekord oodatav, kuid rõõmustab, et karusloomafarme mittepooldavate saadikute arv on tõusnud ja häältevahe oli seekord kõigest 3 häält. Loomus lubab, et eelnõu jõuab ühena esimestest kindlasti ka uue Riigikogu koosseisu lauale.
Karusloomafarmide keelustamise teema ei kao, vaid võimeneb üha enam.
“Riigkogus on üha enam liikmeid, kes mõistavad, et karusloomafarmide keelustamine on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonnas, nii Eestis kui mujal maailmas. Just seepärast saan kinnitada, et karusloomafarmide keelustamise teema ei kao, vaid võimeneb üha enam,” ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson.
Tapersoni sõnul on ettevalmistused eelnõu taasesitamiseks juba käimas ja valimiskompassi küsimused uude Riigikogusse kandideerijatele valmis.
“Hoolimata sellest, milline on järgmine riigikogu koosseis, on hääletamise uuesti algatamine üsna lihtne. Digiallkirjadega tuhande nime kogumine, sest just niipalju on ametlikult kollektiivseks pöördumiseks tarvis, võtab loomade eestkostjatel tõenäoliselt aega mõne päeva, inimesed on loomade pärast juba harjunud meeleavaldustel käima, meedia lahkab meeleldi nii olulist teemat ja ainukesed, kes märgiliseks otsuseks juba praegu valmis ei ole, on pooled riigikogu liikmed, karusloomakasvatajad ise ja nende vanadest traditsioonidest kinni pidavad toetajad,” lisas Taperson.
Loomuse poolt tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on kogunud üle 50 300 allkirja.
Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Belgia,Tšehhi, Horvaatia, Holland, Serbia, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Keelustamine on tugevalt päevakorras Iirimaal, Leedus ja Poolas.
