"Uus vanemahüvitise arvestusperiood ei soosi tõepoolest rasedusperioodil üle töötamist (keskmisest suuremate sissetulekute saamiseks), kuid kas peakski?" küsib sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk. Praegu sõltub vanemahüvitise suurus paljuski sellest, millises kalendrikuus laps sünnib ega taga kõigile vanematele ühtsetel alustel makstavat hüvitist.

1. septembril 2019 jõustub kaks olulist muudatust vanemahüvitise süsteemis – muudetakse vanemahüvitise arvestusperioodi ning järk-järgult lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine, kirjutab Turk sotsiaalministeeriumi blogis.

Vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus

Seni on vanemahüvitist arvutatud eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel ning sama põhimõte jääb kehtima kõigile neile, kes on juba vanemahüvitise saajad või kellel tekib vanemahüvitise õigus enne 1. septembrit 2019. Vastavalt 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud vanemahüvitise muudatustele hakatakse alates 01.09.2019 arvutama vanemahüvitist raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel.

Muudatuse eesmärk on olnud viia vanemahüvitise arvestusaluseks olev periood ühetaoliseks kõigile vanematele. Seni kehtiva vanemahüvitise arvutamise loogika puhul erineb arvestusperiood 1-11 kuud. Näiteks nendel vanematel, kellel tekib õigus vanemahüvitisele aasta lõpus (november, detsember), võib eelmise kalendriaasta näol vanemahüvitise arvestamisaluseks periood olla pea aasta tagune. Samas neil, kel tekib õigus vanemahüvitisele aasta alguses, võib see periood olla vaid paari kuu tagune. Seega sõltub praegu vanemahüvitise suurus paljuski sellest, millises kalendrikuus laps sünnib ega taga kõigile vanematele ühtsetel alustel makstavat hüvitist.

Kas lapsevanemad kaotavad edaspidi vanemahüvitise suuruses?

Kuna vanemahüvitise uus arvestusperiood jätab välja rasedusaegse perioodi, võib vanemahüvitis olla mõnevõrra madalam neile, kelle palk tõuseb rasedusperioodil või kes on rasedusperioodil teeninud suuremat tulu kui enne rasedust. Samas tuleb siinkohal arvestada, et rasedusperioodil töötab suur osa emasid vaid 7 kuud (kuna 70 päeva enne lapse sündi saab minna sünnituspuhkusele) ning rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodil pole töötamine lubatud.

Ka seni kehtinud vanemahüvitise arvestusperioodi puhul on lapsevanemaid, kelle vanemahüvitise arvestusse ei jää raseduse aeg ja sel ajal teenitud sissetulek. Näiteks lapsevanemad, kelle laps sündis augustis või septembris, hakkasid saama vanemahüvitist novembris või detsembris ning eelmise kalendriaasta eest. Ka nendel lapsevanematel ei ole rasedusperiood jäänud vanemahüvitise arvestusse. Samas on jaanuaris vanemahüvitist saama hakkavate lapsevanemate puhul  rasedusperiood täielikult arvestatud. See ilmestab, kuivõrd erineva perioodi alusel arvestatud vanemahüvitist võivad lapsevanemad praegu kehtiva süsteemi puhul saada.

Tuleb ka arvestada, et lapsevanemaid ja nende sissetulekute teenimise viise on palju. On töölepingu alusel töötavaid vanemaid, võlaõiguslepingu alusel töötanuid, FIE-sid jne, kelle sissetulek võib kuude lõikes erineda.

Uus vanemahüvitise arvestusperiood ei soosi tõepoolest rasedusperioodil üle töötamist (keskmisest suuremate sissetulekute saamiseks), kuid kas peakski? Vanemahüvitise arvutamise loogika on alati tuginenud sellele, et tagada lapsevanemale keskmine sissetulek ning seda eesmärki täidab ka uus vanemahüvitise arvestusperiood.

Lapsehooldustasu kadumine

Kuni 31. augustini on perekonnas ühel lapsevanemal õigus pärast vanemahüvitise saamise lõppu saada lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 38,36 eurot. Lisaks kui peres kasvas üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps –19,18 eurot ka iga 3-8-aastase lapse kohta kuus. Kui peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last, makstakse 19,18 eurot kuus iga 3-8-aastase lapse kohta. Pärast 1. septembrit 2019 sündinud laste eest ei maksta enam lapsehooldustasu ning vastavad vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kelle lastele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse, kuna see ei täida enam oma esialgset eesmärki tagada vanemale lapsehoolduspuhkuse perioodil asendussissetulek. Lapsehooldustasu kehtestati 90ndatel aastatel, mil vanemahüvitise süsteemi veel ei olnud. Kuna asendussissetuleku rolli lapsehooldustasu ei kanna ning selle asemel on vanemahüvitis, on lapsehooldustasu näol sisuliselt tegu väikelapse vanemale suunatud täiendava peretoetusega. Samas on viimastel aastatel lapse- ja peretoetusi oluliselt suurendatud ja neid makstakse ka pikemaajaliselt, mistõttu on neil perede majandusliku toimetuleku toetamisel oluliselt suurem roll kui lühiajalisel lapsehooldustasul. Seetõttu lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ja antud ressurss suunatakse lapsevanematele mõeldud erinevatesse puhkusetasudesse (vanemahüvitise maksmine pikemal perioodil, lapsepuhkuse tasu suurendamine jm).

Kas muudatustega hoitakse ressursse kokku?

Sel aastal tehtud vanemapuhkuste ja -hüvitiste muudatuste eesmärk pole ressursse lastega perede arvelt kokku hoida, vaid vastupidi, muuta süsteemi veelgi paremaks. Juba 2018. aastal jõustusid muudatused, millega loodi kolmikute toetus, lisaks ei vähendata enam vanemahüvitist, kui inimese samaaegselt teenitud tulu jääb alla 1659,90 euro.

Alates 2022. aasta aprillist tagatakse kõigile emadele juba enne lapse sündi vähemalt miinimumsuuruses hüvitis, praegu võib sünnitushüvitis mõnedel juhtudel jääda alla miinimumi, samuti tõstetakse lapsepuhkuse tasu töötasu alammääralt 50-le protsendile vanema varasemast töötasust, luuakse puhkuse ja hüvitise saamise võimalus hoolduspere vanematele ja kõigile lapse uude perre lapsendajatele, antakse enneaegselt sündinud laste vanematele pikem võimalus olla mõlemal vanemal ühiselt tasustatud puhkusel jms. Täpsemalt on võimalik nimetatud  muudatuste kohta lugeda sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt.