"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
VIDEO! Taavi Aas sundüürnikest: riik lõpuks tunnistab enda tehtud viga, mida on püüdnud lahendada omavalitsused (4)
22. jaanuar 2019
Meelis Piller

"Tavaliselt nii ongi, et kui muutub mingi seadus ja see mõjutab inimesi negatiivselt, siis nende tagajärgedega tegelevad omavalitsused, sest need on inimestele lähemal," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas, kellel on hea meel, et riik on sundüürnike probleemi hakanud tunnistama ja püüab sellele ka lahendust leida.

Möödunud aasta lõpus valmis vastavalt valitsuse omandireformi komisjoni otsusele esmakordselt sundüürnike andmekogu, kus on ligikaudu 35 000 inimese andmed. Järgnevalt alustatakse uurimisrühma kokkupanekut, mis kõigepealt sõnastaks täpse lähteülesande. 

Pikaajaliselt omandireformi küsimustega tegelenud riigikogu liige Heimar Lenk rääkis, et andmekogu koostamine on samm sotsiaalse õigluse poole. “Omandireform oma algsel kujul tehti ülla eesmärgiga, et heastada ülekohut, mis tehti kunagi eramajade natsionaliseerimise teel. Varandus taheti tagasi anda endistele omanikele või nende järeltulijatele, kuid kahjuks nüüd, kui omandireformi tegi meie enda valitsus – majade natsionaliseerimine oli Moskva karvane käsi – siis tuli välja, et meie enda heastamine läks väga kalliks maksma meie osale rahvast, kes kaotasid oma kodu omandireformi käigus.”

Inimesed tõsteti tänavale

Lenk lisas, et on ka ise omandireformi ohver. “Olen ise näinud pealt, kuidas otseselt inimesed tõsteti tänavale. Rahvas ütleb “kuuse alla”.”

Andmebaasis on 57 tuhat aadresskirjet. Lenk selgitas, et need on korterinumbrid ja nimed, kus kunagi elasid sundüürnikud. 57 tuhat tähendab, et mitu korterit võis minna sama uurimise alla, kui tegemist on näiteks nurgapealse majaga olnud. Lenk lisas, et andmed käivad 5143 maja kohta. “Selle registri koostamisega on Eesti riik tunnistanud omandireformi ülekohut.”

Lenk lisas, et kaheksa aastat tagasi korraldati sarnane uuring kolmes Balti riigis ja sealt selgus – siis elas rohkem inimesi, praeguseks on paljud ära surnud – et Eestist on 75 000 inimest omandireformi ohvrid. Sundüürnike liit räägib umbest sajast tuhandest inimesest. “Need on inimesed, kes ise kaotasid kodu või nende sugulased kaotasid kodu, mis tähendas kogu suguvõsale suurt koormust.” 

Üürnikke küüditati

Paljud on kritiseerinud, kui sundüürnike liit ütleb, et omandireformi käigus oli tegemist küüditamisega. “Kui te vaatate sõnaraamatust järele, siis kodust ilma jätmine ja inimese teise kohta elama suunamine ongi küüditamine,” selgitas Lenk.

“Kui ühiskonnas mõni sotsiaalne probleem, mis nii palju vastuolusid tekitab, on olemas, siis riik peab sellele kuidagi reageerima,” sõnas riigihalduse minister Janek Mäggi. “Peab analüüsima ja vaatama, kas ta saab seda kuidagi lahendada. Siiamaani riik sellega tegelenud ei ole. Ega see probleem ühiskonnast kuhugi ära ei kao.”

“Me koostasime andmekogu nendest inimestest, keda omandireform negatiivselt puudutas. Nüüd tuleb analüüsida, kas ja millised lahendused on. See ei tähenda, et riik hakkab või ei hakka midagi kompenseerima.”

Mäggi arvas, et täpsem uuring omandireformi mõjudest kestab umbes aasta. “Materiaalset kui ka moraalset ebaõiglust tuleb tunnistada. Ja siis tuleb vaadata, kuidas seda heastada,” lisas ta.

Riik tekitab probleemi, omavalitsus lahendab

Tallinna linnapea Taavi Aas nentis, et probleem on tekkinud riigi poolt, kuid õnneks riik seda nüüd ka tunnistab. Ta lisas, et see ei ole ainus probleem, mis on tekkinud ja mida omavalitsusest on pidanud pärast lahendama. “Tavaliselt nii ongi, et kui muutub mingi seadus ja see mõjutab inimesi negatiivselt, siis nende tagajärgedega tegelevad omavalitsused, sest need on inimestele lähemal.”

“Kahtlemata on sundüürnikke Eesti kõige rohkem ja võimalusi nende probleemide lahendamiseks ka kõige rohkem,” rääkis Aas ja lisas, et pealinn on nendele lahendusele kõige rohkem panustanud. “Tallinn on ehitanud sundüürnikele kortereid. Omal ajal andis Tallinn ka kolimistoetust inimestele, kes ise leidsid omale uue elamispinna.”

Aas lisas, et Tallinnas on siiani endisi sundüürnikke, kes elavad linna üüripinnal. “Omal ajal linn ehitas 3500 korterit. Täna on kuskil 1800 korterit endiste sundüürnike käes. Suurepärane, et riik vähemalt ühte oma probleemi tekitamist on tunnistanud ja otsib võimalusi, kuidas tagajärgi likvideerida.”

Rahandusministeerium teatas eile, et alustab ettevalmistusi omandireformi mõjude uurimiseks vastavalt valitsuse omandireformi komisjoni otsusele. Eesmärk on hinnata reformi tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikud ja represseeritud.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

varia
22. jaan. 2019 20:38
Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida. Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel. Karistuseks viidi ka järjekorras tahapoole. http://www.kodueest.ee/ http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud? Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi! Ja kuhu kadusid Vene armeest maha jäänud korterid? Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860
topeltstandard
22. jaan. 2019 20:29
Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.
meenutaja
22. jaan. 2019 20:22
Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile! Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk. Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne. Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada. Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele! Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.
kallid POLIITIKUD ja linnapea
22. jaan. 2019 18:32
1.. KAS OMAVALITSUS JA VALLAJUHID TRÜKIVAD ISE SEDA RAHA ,,ET KÕIK PALJUD SUNDÜÜRNIKUD MIDAGI SAAKSID ? ET KÕIK OMAVALITSUSED --NEED SUURED KULUD KINNI TAMBIVAD JA UUS KORTER --VÕI MAJAKE --- PEAKS KEEGI HOMME PETTUNUD KODANIKELE OSTMA ? 2. VIIMASE RIIGI POOLT EHITATUD MAJAKESE ---MINU TEADA -TEGI K, PÄTS OMA VALITSEMISE AJAL