Lapsed on kas ise näinud pealt vägivalda või on nende suhtes vägivalda kasutatud, rääkis Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani. "Kui laps on vägivaldsetes peres elanud, siis pahatihti juhtub, et ta kasutab tulevikus ka ise vägivalda." Lähisuhtevägivallaga võitlemiseks valmis Tallinnal kava, näiteks loob linn programmi nii vägivaldsetele meestele kui ka naistele. Juba veebruarist saavad Tallinnalt korteri üürimiseks toetust need, kes perevägivalla tõttu peavad oma kodust lahkuma.

Abilinnapea Mölder: lähisuhtevägivallaga peab komplektselt tegelema

Tallinna linn tutvustas täna lähisuhtevägivalla ennetuse ja -varase sekkumise kava. Abilinnapea Tõnis Mölder ütles, et teema käsitlemisel on suur roll meedial, sest mida rohkem teab ühiskond lähisuhtevägivallast, seda paremini suudame probleeme lahendada.

Kavandi üks autor, MTÜ Vaimse Tervise Edendamise Kompetentsikeskuse psühholoog Olle Selliov sõnas, et lähisuhtevägivalla teema on keeruline ja kompleksne teema.

“Peame ühiskonnas sellest rohkem rääkima. Lähisuhtevägivald on suuresti peidetud probleem ja sellest pole varasemalt palju kõneldud. Olen teemaga üsna lähedalt kokku puutunud ja võin öelda, et kui rääkida vanemate vahelisest vägivallast, siis kolmandikul juhtumitest näevad seda pealt lapsed. Lähisuhtevägivallas on ohvriteks nii naised, lapsed, mehed, eakad ja mis eriti kurb – ka erivajadusega inimesed. Nemad on eriti kaitsetud sellistes olukordades. Neil puudub sageli teadmine, kelle poole pöörduda ning neil on väga raske abi paluda ja sellest rääkida,” selgitas Selliov.

Vägivald sünnitab vägivalda

Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani ütles pressikonverentsil esinedes, et oluline on lähisuhtevägivallast rääkida ja mõelda, kuidas väga karme juhtumeid ära hoida. “Me saame Tallinnas 13-15 juhtumit päevas, kus on vägivalda kasutatud, kuni viiel korral neist alustame kriminaalmenetlust lähisuhtevägivalla tõttu. Numbrid on suured, ligi poolteisttuhat lähisuhtevägivalla juhtumit aastas. Kokku antakse perevägivallast teada 5000 korral aastas,” kirjeldas Jaani olukorda.

“Iga seitsmes kuritegu on seotud lähisuhtega ja pooled neist on seotud lastega – nad on kas näinud pealt vägivalda või on nende suhtes vägivalda kasutatud. Kui laps on vägivaldsetes peres elanud, siis pahatihti juhtub, et ta kasutab tulevikus ka ise vägivalda.”

Jaani tõi linnaosade lõikes välja, et enim tuleb teadaandeid lähisuhtevägivallast Lasnamäe linnaosast, umbes 40%. “Ideaalis tahame pakkuda kiiret süüteomenetlust, aga ka kannatanu peab meid usaldama. Mõistan, et ohvril on raske lahkuda sellest suhtest. Ollakse sageli sõltuvussuhtes ja lihtsalt kardetakse sellisest suhtest välja astuda. Siis ongi oluline tugivõrgustik, kes suudab pakkuda psühholoogilist ja muud tuge, et inimesel oleks vajadusel kuhu lahkuda. Kuid sama moodi peame tegelema ka vägivallatsejaga. Lahendus pole selles, et määrame talle karistuse. Rohkem tuleb inimestega tegeleda,” rõhutas Jaani.

“Põhiline probleem, mis esile kerkib ohvritele abi osutamisel, on infoliikumise lünklikkus, sest valdkondade vaheline info ei liigu piisavalt kiiresti. Senisest enam tuleb kaasata ka perearstikeskuseid ja nendega koostööd teha.”

Abi saadaval

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder ütles, et uuring on aluseks, kuidas paremini abistamise teenust lähissuhtevägivalla ohvritele korraldada. “Tegemist on riikliku teenusega, mida pakub nii riik kui ka Tallinna linn ja meil on omalt poolt abivajajatele mitmeid meetmeid.

Kui ohver on pöördunud ema ja lapse tugikeskusesse ja on saanud oma elu sättides endale juba jalad alla, siis oleme Tallinna linna poolt pakkunud üüriturult leitud elamispinna hankimisel tuge. Linn on aidanud ühe kuu üüri ja tagatisraha tasumisel, et ohvrid saaksid oma eluga edasi minna. Elu on näidanud, et sageli nad ei suuda iseseisvalt alati seda esimest sammu teha,” nentis Mölder.

“Tahame tõhustada lähisuhtevägivalla teemaga tegelemist ja teha rohkem ametkondade vahelist koostööd, selleks soovime luua koordinaatori ametikoha. Anda rohkem infot nii eesti– kui ka vene keeles, milline on riiklik ja linna abi. Tuleb jälgida, et info kohta oleks ligipääsetavus ka erivajadusega inimestel, sest vägivaldsesse suhtesse on sattunud ka puuetega inimesi,” lausus ta.

Abilinnapea rääkis tulevikuplaanidest, et linn tahab luua oma programmi “Hoolivad isad” ka vägivallatsetajatele ja eraldi programmi naistele, kes võivad tunda, et mingil hetkel on nad ise vägivallatsejad. “Siin on suur roll meedial, sest mida rohkem me teame sellisest probleemist, seda paremini me suudame probleemi lahendada,” ütles Mölder.

Ennetuse kavand koosneb neljast osast: ülevaade dokumentidest, mis reguleerivad tõkestamist ja ennetamist. Teises osas on ülevaade lähivaatevägivalla olukorrast, kolmandas osas peatutakse meetmetel, mida hetkel kasutatakse lähisuhtevägivalla tõkestamiseks ja ennetamiseks, viimases osas on ennetamise ja tõkestamise ettepanekud tugivõrgustiku spetsialistidelt.