"Olen aeg-ajalt kuulnud, et kolleegid mujal maailmas imestavad, kuidas meil on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu."

Tõnu Kaljuste, dirigent
Linnaosade üldised planeeringud muutuvad linna omast tähtsamaks (0)
28. jaanuar 2019

Kesklinna üldplaneering lõpetab kogu linna hõlmava üldplaneeringu kehtivuse ja linna nägu hakkab muutuma linnaosade kaupa, nende ilmet arvestades.

Linnavalitsus esitab volikogule kesklinna üldplaneeringu eelnõu. “Sisuliselt astume selle otsusega viimase sammu, mis viib Tallinna üldplaneeringud ülelinnaliselt linnaosa ja teemaplaneeringute tasandile,” ütles planeerimisvaldkonda kureeriv abilinnapea Andrei Novikov. “Pärast Nõmme, Põhja-Tallinna ja Kesklinna üldplaneeringute kehtestamist on üldplaneering kõigil linnaosadel ning 2001. aastast seni osaliselt kehtiv Tallinna üldplaneering kaotab kehtivuse täies ulatuses.”

Linnaplaneerimise amet alustas linna üldplaneeringu koostamist 1994. aastal. Toonase plaani kohaselt pidanuks jaanuaris 2001 linnavolikogus kehtestatud Tallinna üldplaneering kehtima aastani 2010, ent osaliselt on see ka praegu kehtiv. “Omandireformi ja majanduse kiire arengu tingimustes sai üsna pea selgeks, et kogu linna hõlmav üldplaneering ei arvesta Tallinna arenguvajadusi piisavalt,” tõdes Novikov.

Planeeringud ka miljööaladel

Praeguseks on kehtestatud Mustamäe (2006), Pirita (2009), Lasnamäe elamualade (2010), Lasnamäe tööstusalade (2015), Kristiine (2016) ja Haabersti (2017) üldplaneering. Vastu on võetud Nõmme linnaosa üldplaneering (2017), mis on kavas volikogule kehtestamiseks esitada selle aasta lõpus või järgmise aasta esimestel kuudel. Algatatud on ka Põhja-Tallinna üldplaneeringu (2006) koostamine. Eeldatavasti esitatakse see linnavolikogule vastuvõtmiseks selle aasta jooksul.

Lisaks üldplaneeringutele kehtib Tallinnas kolm teemaplaneeringut – kõrghoonete paiknemine Tallinnas (2009), Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine (2009) ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine (2015).

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, koosnedes üleriigilisest planeeringust, riigi eriplaneeringutest, maakonnaplaneeringutest, üldplaneeringutest, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutest ja detailplaneeringutest. Kolme esimese planeeringutasandi koostamise korraldajaks on riik, kolme viimase puhul kohalik omavalitsus. Iga koostatav planeering peab olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga.

Vana tuleb hoida

1972. aastal kuulutati välja kutsutud arhitektuurivõistlus Tallinna kesklinna planeeringu saamiseks ning võistluse tulemusel valmis 1981. aastal kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp, inseneriks hilisem Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Hain Karu. Seda projekti liigse ressursimahukuse ja juba olemasolevasse hoolimatu suhtumise pärast aluseks ei võetud ning seega telliti alternatiivlahendus.

Uue planeeringu ideoloogia ja eesmärgid erinesid põhimõtteliselt eelpoolnimetatud planeeringust. Planeeringu järgi defineeriti esmakordselt vajadus säilitada iseseisva ajaloolise üksusena-arengualana Rotermanni kvartal, Maakri tänava piirkonda nähti ette kõrghoonete ala, sõnastati vajadus säilitada terviklike miljööaladena mitmed kesklinna eriilmelised asumid jne.

1984. aastal kehtestatud, arhitektide Irina Raua ja Ignar Fjuki eestvedamisel valminud Tallinna keskosa detailplaneering oli oma ajas märkimisväärne saavutus, mis seadis eesmärgiks märksa säästlikuma ja inimsõbralikuma linnaruumi arengu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.