"See on ka võimalus kolmandateks ja enamasteks lasteks, sest siis saavad inimesed julgemalt koju jääda," selgitas linnade ja valdade päeval geriaatriekspert Kai Saks, et hoolduskindlustusega väheneks omastehooldajate ülekoormus, paraneksid peresuhted ning hooldust vajavad inimesed saavad jääda kauemaks oma koju.

Peamised pikaajalise hoolduse mured selle aasta seisuga on teenuste ebapiisav kättesaadavus, suured erinevused eri piirkondade vahel ja teenuste vähesus. Nende probleemide lahendamiseks tuleb üle vaadata projektipõhised toetused kui ka avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele.

“Kui lõpeb projekt, siis natuke kulgevad need edasi ning kui ei järgne rahastust, lõpeb projekt täielikult,” selgitas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisekliiniku geriaatria dotsent Kai Saks. “Tegelikult me ei tea, mis on see protsent SKP-st, mis on pikaajalisele hooldusele ette nähtud,” nentis Saks.

OECD uuringust saab tagantjärgi vaadata, kui palju kulutusi on tehtud pikaajalisele hooldusele. “Eesti on väga stabiilne, keskmiselt 0,2% SKP-st alates 2004. aastast,” selgitas Saks, et siin jääme oma naaberriikidele alla. “Kui me säilitame 0,2% SKP-st, siis sellega tekitame väga suure lõhe vaadates naabreid,” rääkis Saks, et näiteks Lätis on pikaajalisele hooldusele suunatud 0,4% SKP-st ja Leedu 0,6%-1,0%-ga.

Positiivse muudatusena on tõusnud hooldusasutuste rahastamine, kuid koduse hoolduse ressursi suunamine on vähenenud. “Me oleme küsinud poliitikutelt ja rääkinud erinevates ministeeriumites, et rahastust tuleb tõsta. Vastuseks on tulnud, et Eesti ei ole nii rikas riik, et pikaajalisele hooldusele rohkem panustada.”

Hoolduskindlustus ei kaotaks kodulähedase teenuse osutamise printsiipi – KOV-d jäävad ka edaspidi korraldama hoolekandeteenuseid. Selle tulemina väheneks regionaalne ebavõrdsus ja ebavõrdsus lastega ja lasteta abivajajate vahel. “Iseseisvus täiskasvanud inimesele peaks olema ikkagist eluea lõpuni.”

“Üldiselt tahab enamus peresid oma lähedasi aidata ja toetada,” lisas Saks, et hoolduskindlustusega väheneks omastehooldajate ülekoormus, paraneksid peresuhted ning hooldust vajavad inimesed saavad jääda kauemaks oma koju. “See on ka võimalus kolmandateks ja enamasteks lasteks, sest siis saavad inimesed julgemalt koju jääda.”

“Meil endal puudub kogemus, me kõik saame esimest korda vanaks ja seetõttu soovime, et see teekond oleks võimalikult ilus ja ka nendele, kes on juba praegu vanaks saanud,” sõnas Saks, miks on oluline väärikas vananemine.