Mupo võiks aidata korda hoida rahvusvahelistel suurüritustel Tallinnas, kutsuda korrale noortekampasid, saata joodikuid kainestusmajja ning tõsta korrarikkujaid bussist tänavale.

Volikogu teeb pärast valimisi uuele vabariigi valitsusele ettepaneku anda mupole suuremad volitused. Näiteks võiks mupo aidata korda hoida rahvusvahelistel suurüritustel Tallinnas, kutsuda korrale noortekampasid, ning hoida avalikku korda nii, et ei peaks iga pisirikkumise puhul politseid kutsuma.

Abilinnapea Kalle Klandorf ütles, et kõige tähtsam on linlaste turvaline elukeskkond ning suuremad õigused aitaks korrakaitseüksusel seda
luua.

“Mupo töötajatest 58% väljaõppele on Eesti riik kulutanud suuri summasid,” lausus Klandorf. “Nad on õppinud politseikoolis või sisekaitseakadeemias ja neil on süvateadmised õigusest. Mupo töötajad tunnevad kohaliku omavalitsuse õigusakte ning paljudel neist on pikk kogemus tööst politseis.”  

Nüüd ka sisekontroll

Klandorf rõhutas, et mupo ametnikel on põhjalik korrakaitsja koolitus. “Meie korrakaitseametnik peab läbima 170 akadeemilist tundi teooriat ja omama korrakaitseametniku kutsetunnistust,” selgitas abilinnapea.

“Lisaks on neil hea füüsiline ettevalmistus, et kaitsta ennast ja linnakodanikke korrarikkujate ründe eest. Võrdluseks võib tuua, et turvamehel tuleb vahetu sunni ja erimeetmete kasutamise õiguse saamiseks läbida 66 tundi ning abipolitseinikul 80 tundi teooriat.”
Linnapea Taavi Aasa sõnul on mupo õigused praegu paraku väiksemad kui eraturvafirmadel. “Eraturvafirmadel, mida võib asutada igaüks, on teatud volitused õigusrikkuja kinnipidamiseks, erivahendite kasutamiseks ja vajadusel piiratud jõukasutuseks,” nentis Aas. “Ei näe mingit põhjust, miks peaks munitsipaalpolitsei õigused olema väiksemad kui turvatöötajatel. Jutt sellest, et küll mupo hakkab nüüd vägivallatsema, on lihtsalt ebapädev.”

Praegu kehtiva õiguse kohaselt ei tohiks mupo ametnik ka joobes inimest lumehangest püsti tõsta, kui viimane seda ei soovi, sest juba see oleks vahetu sunni kasutamine. Samuti ei ole mupol õigust inimest ära ajada varisemisohtlikust majast või kaubanduskeskusest, millele on tehtud pommiähvardus. Ja mis kõige kurioossem – mupo piletikontroll ei tohi ühissõidukist maha tõsta seal lärmavat või kaasreisijaid tülitavaid reisijaid.

“Üks mupo suuremaid probleeme oli siiani puuduv sisekontrollisüsteem,” lausus Klandorf. “Tänaseks on olukord muutunud ja mupos töötab sisekontrolli peaspetsialist, pika staaži ja menetlusoskustega politseiametnik, kes oskab kaardistada ja jälgida ametnike nõuetekohast käitumist. Samuti on sisekontrolli ülesanne menetleda kodanike kaebusi, kui neil peaks olema ametnikele etteheiteid.”

Linn turvalisemaks

Klandorfi sõnul aitab mupo volituste laiendamine kasutada olemasolevat ressurssi efektiivsemalt, tänu sellele jäävad politseile vabamad käed tõsisemate rikkumistega tegelemiseks.

Aas ütles, et politsei on saanud munitsipaalpolitseilt abi ja on ise huvitatud neile teatud funktsioonide andmisest. Põhja prefekt Kristian Jaani on seda ka korduvalt väljendanud.

“Saan aru, et politsei peaks keskenduma tõsisematele õigusrikkumistele ja nende ressursid on piiratud,” mainis Aas. “Samas kainestusmaja töö, joodikute äraviimine, huligaanide peatamine avalikel üritustel, bussiradadel sõitjate korrale kutsumine – see kõik võiks olla munitsipaalpolitsei töö. Iga vormis ja pühendunud inimene Tallinna tänavatel, kes korda hoiab, loob juurde turvalisust. Olgu ta siis politseinik, abipolitseinik, turvatöötaja või munitsipaalpolitseinik. Praegu värbab riik suure vaevaga abipolitseinikke, munitsipaalpolitseinikele aga, kes võiksid teha sarnast tööd, loobitakse päevapoliitilistel põhjustel kaikaid kodaratesse.”

Mupole õiguste juurde andmiseks peab täiendama kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, korrakaitseseadust, ühistranspordiseadust ja väärteomenetluse seadustikku.

SISEMINISTER: Mupo õigusi võiks tõepoolest suurendada

“Mõistlik on, et sellised küsimused lahendatakse kohalikul tasandil, eelkõige peame siin silmas bussis sõiduõiguseta sõitmist ja avalikus kohas käitumise järelevalvet,” ütles siseminister Katri Raik.

Raigi sõnul võiks mupo õigusi suurendada, vahendas BNS. Tema arvates oleks mõistlik ja vajalik anda omavalitsustele täiendavaid õigusi, et nad saaksid oma piirkonnas korda hoida. “Eelkõige peame siin silmas bussis sõiduõiguseta sõitmist ja avalikus kohas käitumise järelevalvet,” lisas minister.

Siseminister tõi näiteks, et kui inimene ei ole nõus ühistranspordis oma sõiduõigust tõendama, peab kogu bussitäis inimesi ootama, kuni politsei saabub. “Samuti ei ole omavalitsusel praegu õigust näiteks bussipeatuses magavat purjus inimest kainenema viia või mänguväljakul alkoholi tarbivaid või muud moodi avalikku korda rikkuvaid inimesi rohkem kui suuliselt korrale kutsuda,” rääkis Raik. “Omavalitsus vastutab linnaruumi hea- ja avaliku korra eest nagu näiteks sodimised, avalikud lärmamised või ropendamised, aga ka alkoholi tarvitamine või lagunenud hoonetes turnimised.”

Raik tõdes, et munitsipaalpolitseil puuduvad vahendid, millega mõjutada inimest, kes keeldub seadust täitmast. “Taolised rikkumised on kogukonna rahumeelsete elanike jaoks väga häirivad ning oodatakse, et ametivõimud neile reageeriks. Omavalitsustele on pandud kohustus, kuid nad on ilma jäetud tööriistadest, et suuta olukorda iseseisvalt lahendada, sellepärast peab inimeste korrale kutsumiseks kaasama politseid. Mõistlik on aga, et sellised küsimused lahendatakse kohalikul tasandil. Seetõttu tegime oma eelnõuga ettepaneku kohalike omavalitsuste korrakaitsevolitusi laiendada.”

Raik selgitas, et muudatusega ei antaks omavalitsustele ülesandeid juurde, vaid laiendatakse nende õigusi juba olemasolevate kohustuste raames. Eelnõu järgi oleks seadusemuudatuse rakendamine kõigi omavalitsuste puhul võimalus, aga mitte kohustus. “Kui mõni omavalitsus ei soovi oma korrakaitsjate volitusi laiendada, siis ei pea seda tegema,” kinnitas minister. “Ühtlasi saaks omavalitsus ise valida, kui palju korrakaitseametnikke ta tööle võtab. Näiteks on Eestis omavalitsusi, kes plaanivad korrakaitseametniku tööle võtta osakoormusega, vaid aegadeks, mil tekib enim probleeme, näiteks nädalavahetuseti.”

Omavalitsuste korrakaitseametnikel peavad olema sarnased hariduse-, kutsesobivuse ja tervise nõuded kui politseil. “Eelnõu väljatöötamisse on siseministeerium kaasanud omavalitsusi jt partnereid. Samuti oleme konsulteerinud õiguskantsleri, riigikohtu ja justiitsministeeriumiga,” selgitas Raik. “Siseministeerium valmistas samateemalise eelnõu eelmisel aastal ette vastavalt valitsuse saja päeva plaanile, kuid justiitsministri Urmas Reinsalu eriarvamuse tõttu see valitsuse istungile ei jõudnud. Teema väärib uuesti arutamist.”