"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Päästeamet: kevadine jää ei praksu! (0)
28. veebruar 2019
Päästeamet

Kevadine jää aga ei hoiata inimest oma praksumisega, sest jääkristallid ei ole omavahel  enam seotud ning soe kevadpäike soojendab jää ohtlikult auklikuks.

Meie kevadised jääolud on pidevas muutumises. Ilusad ilmad meelitavad inimesi rohkem looduses viibima olgu siis eesmärgiks kalastus, meelelahutus või lihtsalt välditakse ringiga sihtpunkti jõudmist ning kasutatakse selleks otseteed üle jää. Kevadine jää aga ei hoiata inimest oma praksumisega, sest jääkristallid ei ole omavahel  enam seotud ning soe kevadpäike soojendab jää ohtlikult auklikuks.

Vaatamata sellele, et öösel on veel miinusekraadid, muudab päevane päike jää paksust ja vastupidavust vaid tundidega. Esimesena hakkavad sulajääle alla andma niigi nõrgad ja raskemini jäätuvad kohad, näiteks paadisildade tugipostid, roostik, vette langenud puude võrade ümbrus, kiirevoolulised kohad jõgedes ning suubumiskohad. Seetõttu tuleks visuaalselt veekogu hinnata kasvõi juba jää värvust jälgides. Tumedad kohad reedavad nõrga jää ning samuti võib olla ka vesi juba jää peal, sellisele jääle minna on väga ohtlik.

Vee- ja jääohutusest on oluline rääkida ka kodus!

Põhja päästekeskuse ennetusbüroo koolitab sel aastal ligi 5000 1. klassi last veeohutuse teemadel. Kindlasti on aga ühest 45 minutit kestvast loengust vähe, ning teemad, mis puudutavad jääl viibimist, sealset ohutust ning jää paksuse olulist vajavad arutamist ka kodus.

Lisaks rääkimisele on oluline lastele ka oma käitumisega eeskujuks olla. Päästeamet on loonud kaardirakenduse, kus saab igaüks enne jääle minekut kontrollida, kas jää on piisavalt kandev. Jää peaks olema vähemalt 10 cm paks ning kaardil märgitakse sellised veekogud rohelise tähisega. Kaart on mõeldud selleks, et anda inimestele infot jääolude kohta siseveekogudel ja juhtida tähelepanu nende muutumisega seotud ohtudele. Siinjuures paneme aga kõigile südamele, et päästjate hinnang jää paksusele ei taga automaatselt teie turvalisust. Ohutuse eest vastutab iga jääle mineja ikka ise ning konkreetses kohas peab ta jää kandvuses ise veenduma.

Kuidas tagada enda ohutus jääl?

Päästeamet juhib tähelepanu ka sellele, et juba jääl olles peab inimene hindama ümbritsevat jää- ja ilmastikuolusid. Soovitavalt peaks selga panema tuulekindlad riided ning  hindama ka valitsevat tuuleindeksit. Oma jääle minekust teavita oma lähedasi ning võimalusel viibi jääl kellegagi koos. Kuidas aga käitud siis,  kui peaks juhtuma halvim ning kukud läbi jää? Selleks on oluline meeles pidada järgmisi tõdesid:

 

  • Püüa jääda rahulikuks. Oluline on taastada rahulik hingamine ning esialgsest šokist kiiresti üle saada.
  • Anna endast valjuhäälselt märku.
  • Sisse kukkudes katsu võimalikult kiiresti august välja saada. Inimene ei pea külmas vees kaua vastu! Näiteks täiskasvanud mees peab külmas vees vastu ligi 10 min.
  • Enda ohutuse tagamiseks kanna jääle minnes alati endaga kaasas jäänaaskleid. Nende abiga saad end jääle tagasi tõmmata. Jäänaelu kantakse alati riiete peal, nööriga kaelas.
  • Pääsenud august, rooma august eemale ning lahku jäält tuldud teed.
  • Leia soe koht ning võimalusel vaheta märjad riided kuivade vastu.

 

 

Jääolude kaart ja rohkem infot jääohutuse kohta leiate aadressilt: https://veeohutus.ee/talv.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.