Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur.

Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas värske uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis.

“Selgitasime välja, et kolm kõige levinumat takistust sisserändajate tööturule integreerimisel enamikus ELi riikides on seotud tööalase kvalifikatsiooni ning oskuste hindamisega, diskrimineeriva käitumisega värbamisprotsessides ja ebapiisava keeleoskusega” ütles Tallinna Ülikooli juures tegutseva Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator Ave Lauren. Ta lisas, et näiteks Eestis on probleeme ka perearstiteenuse kättesaadavusega ning negatiivsete hoiakutega.

Kuigi 2015. ja 2016. aasta rändekriis tõi välismaalaste integratsiooni poliitilisse agendasse ja päästis valla poliitilised muutused, peab Laureni sõnul enamik ELi liikmesriike aga jätkama eelpool mainitud ja teiste integratsiooniprobleemide lahendamist.

Välistöötajate lõimimine

Kasvava sisserände valguses on tegemist olulise teemaga Eesti jaoks. 2018. aastal väljastati meil töötamiseks 2749 tähtajalist elamisluba, mis on ligi 20 protsenti rohkem kui aasta varem (2273, 2017.a).

Eestis on peamised välistööjõu lähteriigid Ukraina, Venemaa ja Valgevene ning välismaalasi töötab enim ehituses, IKTs, töötlevas tööstuses, transpordis, põllumajanduses ja hooajalistel töödel. Seejuures on Eestis mitmeid eesrindlikke riiklikke meetmeid välistöötajate lõimimiseks, sh kohanemisprogramm, rahvusvaheline maja ja välisspetsialisti abikaasadele suunatud karjäärinõustamine. Arenguruumi võib näha aga erasektori meetmete osas, eriti IKT sektori väliselt.

Senise kogemuse põhjal võib Laureni kinnitusel öelda, et integratsiooniprogrammid on edukamad siis, kui neil on pikaaegne riiklik toetus. Paremaid tulemusi annab ka selgete eesmärkide seadmine meetmete mõjule, mitte rakendamise tõhususele. Lisaks on erasektoril kanda oluline täiendav roll. Samal ajal kui avalik sektor keskendub töö leidmiseks vajalike oskuste tagamisele, keskendub erasektor migrantide integreerimisele töökeskkonda ja kultuuridevaheliste suhete edendamisele.

Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada. Uuring valmis migratsiooni ja varjupaikade ekspertide koostöös, kes esindavad Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkte üle terve Euroopa.

Uuringuga (inglise keeles) saab lähemalt tutvuda EMNi kodulehel.