"Kuid ehkki Eestit rahvusvaheline terrorism tõsiselt ei ohusta, kujutab see endast potentsiaalset riski, eelkõige Eesti kodanikele välismaal," tõdeb välisluureamet aastaraamatus. "Võttes aga arvesse terroristide laialdast tegutsemist, ei saa internetis levitatava propaganda mõjul radikaliseerumist täielikult välistada ka Eestis."

Välisluureameti hinnangul ei ohusta rahvusvaheline terrorism Eestit tõsiselt, samas ei saa ka Eestis välistada internetis levitatava propaganda mõjul radikaliseerumist, vahendas BNS.

“Vaatamata püsivale terroriohule Euroopas jääb Eestis terroriohu tase jätkuvalt madalaks. Kuid ehkki Eestit rahvusvaheline terrorism tõsiselt ei ohusta, kujutab see endast potentsiaalset riski, eelkõige Eesti kodanikele välismaal. Võttes aga arvesse terroristide laialdast tegutsemist, ei saa internetis levitatava propaganda mõjul radikaliseerumist täielikult välistada ka Eestis,” seisab välisluureameti teisipäeval avalikustatud aastaraamatus.

“Nõrgenenud ja territooriumist ilma jäänud nn Islamiriik (IS) mõjutab 2019. aastal endiselt Euroopa julgeolekut,” nendib amet.

Välisluureameti hinnangul on IS-i vastane sõjaline kampaania ning süstemaatiline töö terrorismivastases võitluses teinud äärmusrühmitusel operatsioonide sooritamise Euroopas keerulisemaks. Samas on islamiäärmuslaste sihiks endiselt läänemaailmas rünnakute korraldamine ning eeskätt Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Belgias ja Hispaanias on terroriohu tase jätkuvalt kõrge.

Välisluureamet toob esile, et näiteks Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal on terroriohu allikaks peetavate inimeste nimekirjas üle 20 000 inimese ning Soomes on jälgimise all 370 enesest terrorismiohtu kujutavat inimest, kellel on otseseid või kaudseid sidemeid radikaalsete islamistlike võrgustike või organisatsioonidega.

Europoli andmetel on EL-i riikides terrorismikuriteos kahtlustatud vahistatute arv viie aasta jooksul kahekordistunud.

“Järgmise kahe aasta jooksul vabastatakse EL-i riikides vanglatest ligi 200 terrorismikuriteos süüdi mõistetud isikut. Vanglates süvenev radikaliseerumine avaldab karistuse ära kandnud isikute vabanemisel mõju Euroopa riikide julgeolekule aastateks,” seisab aastaraamatus.

Välisluureamet nendib, et kuigi IS-i tegevust on viimastel aastatel jõuliselt kärbitud, õhutavad radikaalset propagandat vahendavad ja võitlejate värbamisega tegelevad võrgustikud jätkuvalt rünnakutele Euroopas. Suuremate operatsioonide asemel panustatakse küll pigem Euroopas resideerivatele võitlejatele, jagades juhtnööre, kuidas rünnata odavate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, et sooritada suuremat ja meedia tähelepanu köitvat rünnakut.