"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KAS OLED KRIISIKS PÄRISELT VALMIS? Kuno Tammearu: inimesed hindavad oma võimeid üle (5)
20. märts 2019
Scanpix/ Lumetorm Monika

"Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud," nentis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole?"

Siseministeerium avalikustas käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega, vahendas BNS.

“Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,” rääkis siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Turvalist Eestit ekstreemne ilm ei säästa

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutas, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92 protsenti Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. “Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.”

Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole?

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. “Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud ise suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud ise sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused,” kinnitas Tammearu.

Kasulikku infot saab ka mobiilirakendusest

Trükisena on käitumisjuhiste käsiraamatud kättesaadavad üle Eesti raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse “Ole Valmis!”, mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles.

“Teavitame käitumisjuhiste valmimisest ja asukohast Eesti inimesi ka e-posti teel. Inimesed, kelle meilikontakt on meil olemas, saavad peatselt asjakohase kirja oma e-postkasti,” selgitas Viola Murd.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse riigikantselei, siseministeerium, kaitseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, välisministeerium, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, häirekeskus, kaitseväe peastaap, Kaitseliit, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner OÜ.

Käitumisjuhiste koostamist rahastas Ühtekuuluvusfondi kaudu Euroopa Liit.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

läänlane
23. märts 2019 17:12
Mis paanikat külvate? Maainimesed saavad nagunii hakkama, aga linnas on juba siis kriisiolukord, kui tugevamalt vihma sajab või paks lumi maha tuleb. Eriti jäi nendest soovitustest silma see, et omale on vaja varuda toitu, aga kui on peres lemmikloomad, siis neile mitte?!?!
Vello
22. märts 2019 13:20
Ainult igas kümnendas peres vajalikud toiduvarud??? Kui poesabas seista, tundub küll, et hoopis kümnest üheksa enam muuga ei tegelegi, kui üksnes viimsepäevavarude soetamisega, pole ausalt öeldes siiamaani päriselt aru saanud kuhu ja kellele kõik need suured kärutäied toitu veetakse eriti veel kui oma kaunis tagasihoidlike ostukogustega kõrvutada üritan ja siiani olen püüdnud seda seletada nende meeletute toidukogustega, mida öeldakse meil igaaastaselt lihtsalt raisatavat.
ikke üleeelmisest sõjast
20. märts 2019 17:12
Kas vastavatel asjapulkadel on raske kasvõi korra Euroopa minna raske või? Muhameedlaste karjad just momendil võtavad Euroopa üle ja mingid debiilid vaatavad töllakilt pealt Willkommen ikkagi. Trumpi on vaja äärmiselt karmilt ja Helmeid Marti, Martinit ja Moonikat. Klaarib Willkommeniga.
Vello
22. märts 2019 13:23
Maga ennast lõpuks kaineks ja ära enam peale võta, pääsed ka deliiriumi ajal sind külastavatest muhameedikuradikeste karjadest!
Valitsus peab kriisiks valmis olema!
20. märts 2019 13:39
Tema saab selle eest palka!! 2% eelarvest!!!