"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Ärikõrgkooli juht: Eesti rõivatööstuse päästaks oma Bolti loomine (2)
25. märts 2019
Scanpix

"Eesti ettevõtted võiks võtta rätsepatöö-rõivaäris vahendaja, platvormipakkuja ja kvaliteedikontrollija rolli, viies kokku lääne kliendid areneva maailma teenusepakkujatega," pakkus ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul näitavad kodumaiste rõivatootjate Baltika ja Sangari raskused, et nende ärimudelid on ajale jalgu jäänud. Kuna Eestis ei tasu lihtne õmblustöö enam ära, siis võiksime teha Aasia õmblejate ja Lääne rikaste klientide ühendamiseks Bolti-laadse rahvusvahelise müügiplatvormi.

“Kuigi kohalikud rõivafirmad räägivad ärimudeli muutmisest, siis on see tegelikult ikkagi pigem samaks jäänud. Ikka rõhutakse sellele, et kusagil toodetakse ja poodides müüakse. Aga miks peaks tarbija astuma kaubanduskeskuses viie identse poe kõrval sisse just Baltmani või Sangari poodi? Head põhjust ei ole ja siit mured algavadki. Mis on see, millega Baltika brändid või Sangar selgelt eristuvad? Meie rõivaettevõtetel on tarvis leida see niiöelda unepealt selge eristumise moment,” ütles Oad.

“Nii Baltika kui Sangari positsioneering on olnud pigem elitaarne – meilt saad uhke rõiva. Samas on tegu siiski masstoodangu, mitte rätsepatööga. Eestis ongi õmblemine kallis, samas maailmas on väga arenenud rätsepatöötraditsioonidega riike, kus tööjõud on täna Eestist kordades odavam,” selgitas Oad.

“Eesti ettevõtted võiks võtta rätsepatöö-rõivaäris vahendaja, platvormipakkuja ja kvaliteedikontrollija rolli, viies kokku lääne kliendid areneva maailma teenusepakkujatega. Suhtlus kliendi ja rätsepa vahel, mis veel kakskümmend aastat tagasi pidi olude sunnil toimuma näost näkku, on täna digilahenduste abil võimalik ka tuhandete kilomeetrite tagant. Oleks loogiline, et just Eesti ettevõtted ehitavad klientide ja rätsepate vahele nutika digitaalse silla, mis järgib ka õiglase kaubanduse väärtusi. Mõneti sarnaselt sellele, nagu Taxify ehk Bolt on teinud personaalse transpordi teenustega,” tõi Oad välja.

“Klassikalisemates majandusharudes toimuvad revolutsioonid aeglaselt. Eesti ettevõtjad peaksid olema eestvedamisel julgemad – innovatsioon ei pea sündima ainult USA-s või Hiinas. Näiteks pöörab eestlaste Cleveron, mitte noorte vihaste meeste äpifirma, vaid aastakümneid toimetanud staažikas ettevõte, Viljandist tegutsedes Põhja-Ameerika jaekaubandust vaikselt pahupidi. Miks ei võiks Baltimaade sangarlikud rõivatootjad omas vallas midagi sarnast teha?” küsis Oad.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

taastada tööstus
26. märts 2019 08:40
Eestis ja Euroopas tuleb taastada tööstuslik tootmine elik teha Trumpi täpselt nii nagu USA-s püütakse teha. Seega Euroopa piir kontrolli alla ja tollitõkked paika ja saata frantsiisi korras punahiinlased indusside ja pakkide seksuaalkäitumist korraldama. Said punahiinlased oma sünnitusvabrikud likvideeritud saab ka indusside, pakkide ja neegritega korda. Kuid põhiline tööstuse taastamine ja ei mingit schwarts-soroste-laalide nn globalismust.
ei mingit saasta Euroopa
25. märts 2019 16:18
Euroopa peab likvideerima rämpsu ja saasta tarimise Hindustanist ja Chinast elik hävitama schwarts-soroste nn globalismuse. Seega teeb Trumpi. Ja kõik indusside ja pakkide sünnitusvabrikud takka otsa. Ei mingit saasta Euroopa nn taaskasutussaasta kõik kütteks elektrijaamades Hindustanis.