"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Carri Ginter üllatus: Tallinna linnasüsteemis ei toimugi sundparteistamist (0)
27. märts 2019
Scanpix

Tallinna linna korruptsioonivastase strateegia väljatöötamiseks moodustatud töörühma nõustanud vandeadvokaat Carri Ginter märkis, et analüüsi käigus ei leitud ebavajalikke ehk parteilisi töökohti ning ei toimunud ka sundparteistamist. "Minu tuttavad, kes on töötanud linnas või linna allasutustes, on varem rääkinud, et nendele on pandud erakonda astumise avaldus ette. Aga meie küsitlus näitas, et see trend on kas kadunud või kadumas. See oli positiivne üllatus, mida ei osanud oodata."

Advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Carri Ginter sõnas Pealinnale, et Tallinna linnavalitsemise korruptsiooniriskide uurimisel anti võimalus linnaametnikel teatada, kas nad on märganud endi tööalal midagi seadusvastast. Leidus ka mõni teataja, kuid ilma konkreetsuseta: “Ütlesime küll, et lähme vaatame sinna kivi alla, aga ühegi kiviga jällegi tagasi ei tuldud. Konkreetset signaali me õigusrikkumisest ei saanud, samas leidsime linna dokumentidest momente, mis vääriksid tähelepanu. Linnapea ja linnasekretär olid meie järeldustega päri, ja ega meie eest ei peidetud neid kohti, millele me näpuga osutades tähelepanu juhtisime. Jõuluturu näide on siinkohal hea, sest kui linn polnud hanketingimusi täitnud, siis olnuks mugavam seda meie eest peita.”

Küsimuse peale, kas mõningased leitud vajakajäämised võisid olla tingitud pigem harimatusest või lohakusest, tõi Ginter näitena lihtsa inimliku faktori. Kasvõi Jõuluturu korraldamise puhul: “Kui sul on linna teenusepakkuja, kellega sul on olnud  head suhted ja kes sulle meeldib, siis kas sa uurid, kas sa tohid temaga lepingut pikendada? Meie saime ainult öelda, et ei tohtinud pikendada.”

Suurima üllatusena isiklikult enda jaoks tõi Ginter esile, et sundparteistamist linna süsteemist ei leitud. Nõnda nagu ka ebavajalikke ehk parteilisi töökohti.

“Mis oli üllatus – ma ootasin suuremat arvu poliitilisi töökohti,” nentis Ginter. “Minu tuttavad, kes on töötanud linnas või linna allasutustes, on varem rääkinud, et nendele on pandud erakonda astumise avaldus ette. Aga meie küsitlus näitas, et see trend on kas kadunud või kadumas. See oli positiivne üllatus, mida ei osanud oodata.”

Kõige olulisema soovitusena nendest 37-st, mis Soraineni advokaadid linnavalitsusele esitasid, tõi Ginter esile linna äriühingute juhtimise depolitiseerimise.

“Seal on väga suur hulk raha ja tegevusi,” rääkis Ginter linna äriühingutest, “ja sinna tuleks kaasa haarata kompetentsi põhine juhtimine, ja kaotada  ära linna poliitikutele lisa teenimise võimaluse vorm. Tegelikult võid tekitada palju kahju, kui istud volikogu liikmena, poliitikuna linna ettevõtte nõukogus, aga ei tea, mida sul tegelikult tuleb teha. Võib tekkida suur kahju: ettevõttes võivad aset leida vargused jne, aga nõukogu liige ei pruugi osata neid märgata, sest ta ei oska lihtsalt juhatuse liikme tegevuse üle valvata.”

Ginteri sõnul, kui linn endale kuuluvate äriühingute juhtimise depolitiseerib, tekib selgelt nähtav kasu: “Nõnda nagu me näeme Tallinna Sadama näitel, siis seal on uus nõukogu väga jõuliselt oma tööd teinud ja viinud Tallinna Sadama suisa börsile. Ma arvan, et juhtimise kvaliteedi tõusmine ja sealtkaudu kasu maksumaksjale on tegelikult kõige suurem muudatus, kui rääkida laiemast ehk ühiskondlikust skaalast.”

Soraineni advokaadid soovitasid linnale lasta määrata ettevõtete nõukogudesse liikmed nimetamiskomiteel – samamoodi nagu pangandustegelase Erkki Raasukese juhtimisel on nimetamiskomitee tegutsenud riigile kuuluvate äriühingute puhul.

Taavi Aas: mul on hea meel, et ei ilmnenud üllatusi

Tallinna linnapea Taavi Aas omakorda mainis, et ta ei tooks ühtegi Soraineni büroo advokaatide esitatud ettepanekutest tähtsuse poolest eraldi välja: “Minu jaoks on nad kõik olulised. Tegelikult leidub terve rida asju, mis sisalduvad ettepanekutes, aga millega meie juba varem tegutsesime. Näiteks seesama, mis puudutab ajakirjandust või linnameediat. Viimastel valimistel ei olnud meil probleeme linnameediaga.” Aasa sõnul kehtestati nimelt linnameediale valimistega seoses kindlad ja erapooletust tagavad reeglid.

Taavi Aas lisas, et ühtepidi ei arvanud linnavalitsus juba siis, kui mullu mais-juunis rahvusvahelise ja maineka Soraineni advokaadibürooga auditi kokku leppis, et ilmneb erilisi üllatusi. Korruptsiooni ennetamisega on linnas kogu aeg tööd tehtud. Iseasi, kas oponendid on sellesse uskunud.

“Nüüd saime kinnituse väljapoolt, et jah, me oleme tõepoolest korruptsiooni ja selle riskide välja juurimisega tegelenud, ja keegi ei saa väita, et me ei ole seda tööd teinud,” rääkis Aas. “Teisalt aga – kuna meil oli algusest peale kokkulepe, et me oleme täiesti avatud, siis ei saanud ju välistada, et ilmneb mõni üllatus, sest linna süsteem on suur. Aga mul on heameel, et sellist üllatust ei tulnud.”

Selle töö väärtus seisneb selles, et hinnati ära Tallinna süsteem, mis tunnistati põhimõtteliselt korrasolevaks, märkis Taavi Aas. Teiseks, et anti juhiseid, kuidas teha seda veel paremaks. Kolmandaks, kuna see töö on avalik, saavad selle Aasa kinnitusel juhiseks võtta kõik Eesti omavalitsused. Need ettepanekud, mis seal tehti, kehtivad kõigi omavalitsuste kohta ja nõnda on Tallinn andnud konkreetse panuse kõigi Eesti omavalitsuste jaoks.

Loe lisaks ka artiklit “Norman Aas: Tallinn saab eeskuju näidata, kui võitleb korruptsiooniga rohkem, kui seadus nõuab”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.