Leppe kohaselt hakkab perearsti juurde pääsema ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel, hambaravihüvitis liigub patsiendiga kaasa, Eestisse viieks aastaks tööle jäävad teatud erialade tudengid ei pea õppemaksu tagasi maksma, teise pensionisambaga liitunud inimesed saavad sealt väljuda, investeerimiskonto kasutamise võimalused laienevad, luuakse seksuaalkurjategijate register jpm.

Välis- ja julgeolekupoliitikas lisandub uue nüansina, et peetakse tähtsaks Eesti ettevõtete toetamist välisriikides. Teatavasti lõi koalitsioon väliskaubandusministri ameti. Tasub meenutada, et Soome valitsuses tegutseb väliskaubandus- ja arenguminister ning puudub eraldi välisminister.

Siseturvalisuses lubatakse rakendada turvafirmasid laiemalt korrakaitse vankri ette. Veel lubatakse panustamist küberturvalisusesse ja kasutada korravalves senisest rohkem IT-lahendusi.

Eraldi leidis koalitsioonilepingusse tee ohvrite abistamise punkt: lisaks üldisele ohvritoe pakkumisele väidetakse, et “kuriteoga omandatud vara tuleb konfiskeerida ja suunata ohvrite abistamiseks”. Lubatakse ka seksuaalkurjategijate, sh pedofiilide registri loomist. Koolides tahetakse hakata regulaarselt korraldama tulekahju- ja kriisiõppusi.

Rahvahääletus ja eriuurijad

Riigivalitsemise seisukohalt väärib tähelepanu lubadus laiendada kaugtöö võimalusi nii avalikus kui ka erasektoris. Suurprojektide puhul lubatakse eraldi hinnata nende vastavust avalikele huvidele: kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kohalikku kogukonda. E-hääletus lubatakse üle vaadata: “Süsteem peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev.” Kodakondsuspoliitika osas lubatakse kodaniku staatuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust.

Lisaks lubatakse Eestis elavate mittekodanike, nii halli passi omanike kui Vene kodanike järeltulijatele naturalisatsiooni korras kodakondsust – eeldusel, et nad on Eestis sündinud.

Koalitsioonileppe neljas peatükk – õigusriik ja otsedemokraatia – kätkeb endas rohkesti uusi algatusi.

Näiteks lubatakse seista palju vaieldud menetlustähtaegade eest: “Kiirendame kriminaalasjade menetlust, tagades muuhulgas olulise avaliku huviga asjade kiire ja tõhusa menetluse.” Viidatakse, et nii kohtueelne kui ka kohtulik menetlus peab toimuma “mõistliku aja jooksul” ning selle rikkumisel tuleb menetlus lõpetada. Lisaks lubatakse jätkata justiitsministeeriumi sammudega täitesüsteemi ümber kujundamisel, et võlgnikelt rohkem raha kätte saada.

Koalitsioonilepingusse on leidnud ka tee prokuratuuri järelevalve erikomisjoni moodustamine. Veel kavatsetakse prokuratuuris ametisse nimetada eriprokurörid eriti kaalukate juhtude uurimiseks. Sisuliselt pöördutakse tagasi eriti tähtsate asjade uurija ameti juurde, mis kaotati, kui riigiprokuratuur pärast Eesti taasiseseisvumist uurimisvolitustest ilma jäeti.

Eestlastest maal ja eestlastest globaalselt

Ilmselt üks tsiteerituim punkt lepingus käsitleb rahva hääle valjemaks muutmist: “Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt 50% hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud 5% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.”

Maakondades elu edendamiseks lubatakse riigiasutuste edasist paigutamist Tallinnast väiksematesse linnadesse. Nelja aastaga tahetakse viia veel 1000 töökohta Tallinnast välja. Veel lubatakse Eesti maastikke varemete ja tühjade hoonete lammutamise kaudu esteetilisemaks muuta.

Maaelu ja põllumajanduse peatükk märkimisväärsemaid uusi algatusi ei sisalda: põllumajanduse tiheda seotuse tõttu euroliidu laiema poliitikaga. GMO kultuuride kasvatamine kavatsetakse keelustada. Tähelepanu äratab lubadus, et “vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud”. Ilmselt peitub siin talupidajate kurtmine, et erimärgistatud kütusega ei tohi sisuliselt põllult välja sõita.
Tervishoius lubatakse lühendada ravijärjekordi, aga ka reformida tervishoiu rahastamist. Seejuures otsustatakse, kas töövõimetuse hüvitise maksmine tuleks haigekassast välja viia. Laiendada on kavas nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks ja abortide arvu vähendamiseks. Loovisikutele lubatakse sotsiaaltoetust, näiteks ravikindlustust.

Sotsiaalpoliitikas on kaalukaim punkt teise pensionisamba reformikava, mille osas on juba meedias hulk tuliseid debatte peetud.
Kultuurivallas paistab silma näiteks soov algatada Globaalse Eesti programm “ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks”. Spordi alapeatükist on aga näha, et esikohale seatakse rahvasport. Näiteks tuntakse muret laste vähese liikuvuse üle ja soovitakse laiendatud sportimise võimalust valikainena koolikavasse tuua.

Maksuvaba tulu tahetakse siduda laste arvuga. Ellu kutsutakse eestlaste nn kojurändeagentuur. Arendatakse kaudsemat vanemlust, kasuperesid jms. Toonitatakse mõlema vanema tähtsust peres. Rahvahääletusele tahetakse panna ettepanek sätestada abielu põhiseadusesse mehe ja naise liiduna.  

Maantee-ehitus ning streigiõigus

Majanduse peatükis lubatakse säilitada riigi käes vaid strateegilisi äriühinguid. Veel kord toonitatakse, et vaja on suurendada majandusdiplomaatide arvu välisriikides.

Põhimaanteed tahab valitsusliit neljarealiseks ehitada. Lisaks toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli uuringuid ja analüüse. Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks algatatakse riiklik eriplaneering. Küsitakse ka kohalike inimeste arvamust.

Pikalt peatutakse tööandjate ja -võtjate suhetel. Kõigepealt kavatsetakse kontrollida ja reguleerida renditööjõudu. Tahetakse korraldada kolmepoolseid arutelusid ametiühingute ja tööandjate keskliidu vahel ja täpsustada tööandjate ja -võtjate õigusi streigi korral. Aktsiiside kohalt väidetakse, et neid tahetakse langetada – seda nii alko kui ka kütuse puhul: “Seame eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise.”

HAMBAARSTIDE JUHT: Sellest võidavad sajad tuhanded inimesed

“Sellega korrigeeritakse ebaõiglus, mida kaks aastat kehvasti toiminud süsteem tekitas, diskrimineerides nii patsiente kui ka hambaarste,” ütles Eesti hambaarstide liidu president Marek Vink plaani kohta muuta hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks.

Avaldatud koalitsioonileppes on lubatud teha hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks. See tähendab, et patsient saab edaspidi ise valida endale arsti, sõltumata haigekassa lepingutest või piirhindadest. “Sellega korrigeeritakse ebaõiglus, mida kaks aastat kehvasti toiminud süsteem tekitas, diskrimineerides nii patsiente kui ka hambaarste,” ütles Vink. “Muudatusest võidaksid sajad tuhanded inimesed, kes saavad jätkata oma hambaarsti juures käimist. Seni ei saanud kuni kolmveerand tallinlastest hüvitist kasutada.”

JÜRGEN LIGI: Rahaline vastutustundetus võtab vabaduse

Äsja ilmavalgust näinud koalitsioonilepingu üks tulisemaid kriitikuid, reformierakondlane ja endine rahandusminister Jürgen Ligi näeb seal opositsioonierakonna esindajale kohaselt ühiskonnale kahjulikke ja ebapädevaid suvaotsuseid.

11. aprilli Postimehes kirjutas Ligi, et “palju on jäetud seejuures ministrite suvaks, teiselt poolt tehtud ilmselgelt ebapädevaid ja ühiskonnale kahjulikke suvaotsuseid ära, kõige hullem neist üle põlvkondade ehitatud pensionisüsteemi lõhkumine. Valitsemist ei kontrolli ja finantsplaan, see puudub sootuks, ja loobutud on headest tavadest, mis mingit kindlust lisaksid.” Ligi arvates võtab koalitsioonilepingust nähtuv rahaline vastutustundetus vabaduse. Suuremat armu ei leia tema silmis ka uue valitsuse ministrikandidaadid: “Pole olnud kommet panna nii palju kitsi aednikeks…”

HAMBAARSTIDE JUHT: Uuendusest võidavad sajad tuhanded inimesed

“Sellega korrigeeritakse ebaõiglus, mida kaks aastat kehvasti toiminud süsteem tekitas, diskrimineerides nii patsiente kui ka hambaarste,” ütles Eesti hambaarstide liidu president Marek Vink plaani kohta muuta hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks.

Koalitsioonileppes avaldatud lubadus muuta hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks tähendab, et patsient saab edaspidi ise valida endale arsti, sõltumata haigekassa lepingutest või piirhindadest. “Muudatusest võidaksid sajad tuhanded inimesed, kes saavad edaspidi jätkata oma hambaarsti juures käimist. Seni ei saanud kuni kolmveerand tallinlastest hüvitist kasutada,” ütles Vink. Ta lisas, et hambaarstidel on hea meel, et riik valmistub rohkem tähelepanu pöörama ka ennetusele. “Ennetus hambaravis ei tähenda plakateid või brošüüre, vaid ennetava raviga tegelemist ja selle finantseerimist, patsientide nõustamist, koostööd esmatasandi tervishoiuga patsiendi elustiili korrigeerimiseks ja palju muud,” lausus hambaarst.