"Aednikel on ütlemine: näpud mullas, närvid korras! Ka väga rasketel juhtudel, näiteks aidsihaigetele, antakse taimi hooldada," rääkis maastikuarhitekt Kadri Maikov, kuidas taimedega tegelemine eri haigusi leevendab.
Maipühal saab botaanikaaias tutvust teha taimede meelt parandavate omadustega ja meisterdada emale kevadist lillekimpu. Maikovi sõnul vastab ütlus, et kui hooldad taime, hooldab taim sind, igati tõele. “Näha taime tervet elutsüklit oma peenral on tervendav – panen seemne mulda, kasvatan ise taime, ta läheb õitsema, siis ma saan vilju! Ka väga rasketel juhtudel, näiteks aidsihaigetele, antakse taim hooldada,” rääkis Maikov. “Inimene ei mõtle siis enam ainult endast ja oma haigusest, vaid pigem sellele, kas taim vajab kastmist ja hooldamist. Kui pisut kuivanud taimele vett anda, ajab ta end kohe sirgu. See ergutab inimestki! Taimega tekib isiklik psühholoogiline suhe – kui taimedel läheb hästi, läheb ka mul hästi. Inimene ei tunne end väga hästi palja betoonseina kõrval!”
Ainuüksi soovist naabrist parem olla ei tasu siiski aiatöid ette võtta, vaid hea toonuse annab ka jalutuskäik botaanikaaias. “Aiatöö annab inimesele energiat tagasi,” ütles Maikov. “Aednikel on hea ütlemine: näpud mullas, närvid korras! Aiatööd tervendavad. Muidugi ei tohi see muutuda psühholoogiliseks sunniks – naaber ju näeb, jälle üks rohimata peenar! Võib minna ka lihtsalt botaanikaaeda jalutama ning saada heaolutunde kätte ainuüksi puid, lilli ja kõrrelisi vaadates.”
Botaanikaaia aiandusteraapia loengul 1. mail kell 12 räägib sealne aednik Tiina Marjapuu söögitaimede kasvatusest ja köögiviljaaia kujundamisest. Samuti tutvustab loeng tarbetaimede omadusi, nende mõju tervisele ning kasvatamist linnas. Loengu järel kell 13 viib giid botaanikaaeda ekskursioonile.
Loengul ja ekskursioonil saab osaleda botaanikaaia piletiga, mis maksab täiskasvanule 5,50 ning õpilasele ja pensionärile 3 eurot.
Koduaeda võib aga seenedki kasvama panna, näiteks puupakke seeneniidistikuga nakatades või aiamaale seenepeenart rajades. “Koduaias saab kasvatada mitmeid väärtuslikke söögi- ja raviseeni,” ütles botaanikaaia metoodik Krista Kaur. “Näiteks kõrgelt hinnatud söögiseeni nagu šiitake, tuntud austerservikut ja kuningservikut või heade raviomadustega lakkvaabikut ja lõvilakk-korallnarmikut. Eriti huvitav seen on dekoratiivse helendava viljalihaga kirbe panell.” Nakatatud seenepakkudelt võib juba sügisel seenesaaki oodata.
10.-12. maini saab botaanikaaias vaadata värviküllaste tulpide ja teiste kevadiste sibullillede näitust, sest maikuu on nende õitsemise tippaeg.
Näitusel tulpide, nartsisside ja hüatsintide esivanemad
• Emadepäeva eel õitsevad varajasemad tulbid, arvukad nartsissi- ja hüatsindisordid. Botaanikaaia näitusel saab teada, millised on nende lillede salapärased esivanemad. Botaanikaaia kollektsioonis kasvab eri liiki püvililli, linnupiimasid, koerahambaid, kobarhüatsinte, ülaseid jt sibullilli.
• Botaanikaaias saab ka teada, millised on hariliku siniliilia sugulasliigid, milline lauk avab oma õienupud esimesena jm põnevat.
• 11. mail on lapsed oodatud lilleseade töötuppa, et meisterdada emale kevadine lillekimp. 11. ja 12. mail kell 13 toimuvad ekskursioonid.
• Botaanikaaeda viivad bussid nr 34A ja 38, õige peatus on Kloostrimetsa.
