"On selge, et lasterikkamad pered on alati ja kõigis riikides olnud maal ja kui maalt inimesed ära kolivad, siis on see rahvastiku seisukohast negatiivne," ütles rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, kelle sõnul kasvataks iivet eelkõige õige regionaalpoliitika, kui ka rahulik ja sõbralik ühiskonna loomine. "Minu meelest on meil õnneks selline hoiak, et peres võiks olla kaks ja natuke rohkem last, kui ainult leiaks selle õige partneri!" 

27. mail on riigikogus arutusel probleemkomisjoni loomine rahvastikukriisi lahendamiseks. Rahvastikuteadlase Ene Margit Tiidu sõnul on sündimus viimastel aastatel tasakesi suurenenud.

“Muuhulgas on juurde sündinud kolmandaid lapsi, nii et ei saa rääkida, et olukord oleks väga kriitiline,” sõnas Tiit, kelle sõnul on rahvastiku arengu seisukohast kõige mõjusam asi regionaalpoliitika.

“On selge, et lasterikkamad pered on alati ja kõigis riikides olnud maal ja kui maalt inimesed ära kolivad – kas linna või linna lähedale maale – siis see on kindlasti rahvastiku arengu seisukohast üldiselt negatiivne,” arutles ta.

Rahvastiku probleeme ei saa lahendada hüsteeriliselt

Tema hinnangul oleks parem ja mõistlikum, kui inimesed elaksid ühtlaselt üle Eesti, isegi ääremaadel. “Ei pandaks kinni koole ja ei jäetaks korda tegemata teid, mida mööda sõidavad võib-olla ainult mõned pered, kõik see ainult soodustaks rahvastiku arengut,” rääkis Tiit. 

Riik ja kohalik omavalitsus peaksid Tiidu hinnangul tagama kõik kommunikatsioonid, et maale tekiks ettevõtteid. “Riik ja omavalitsus ei saa luua eraettevõtteid, aga nad saavad tekitada soodsaid tingimusi,” kinnitas Tiit , kelle hinnangul ei ole vaja mingeid spetsiaalseid eesmärke, et rahvaarv hakkaks hirmsasti kasvama. “Kui meil oleks nulliive, et sünnid ja surmad oleks tasakaalus, siis võime niisugustes oludes pikka aega elada,” sõnas Tiit.

Kuigi näiliselt tundub, et kõik inimesed tahavad abielluda ja lapsi saada, siis praktikas see alati ei realiseeru – tänapäeva noortel on kõrged nõudmised ja selle tagajärjel lükkub nii pereloomine kui ka paljud muud asjad hilisemaks.

Tiit rõhutab, et rahulik ja sõbralik ühiskond, nagu see on Põhjamaades, toob ka parema pereelu ja positiivse rahvastiku arengu. “Meetmed, mis võetakse kasutusele hüsteeriliselt, et appi-appi, nüüd me sureme kohe välja, need tekitavad pigem negatiivseid tundeid, kindlasti mitte midagi positiivset!” arvas Tiit, “mõned arvavad, et kui saavad lapse, siis on isiklik elu läbi. See ei vasta tõele, kui laps on juba piisavalt suur, saab isiklikku elu elada koos lapsega.”

Viimased neli aastat rahvaarv kasvab

“Asjad Eesti rahvastikuga ei ole üldse nii hullud, nagu meedias kirjeldatakse. Viimased neli aastat on rahvaarv kasvanud, aga mitte loomuliku iibe, vaid sisserände tagajärjel.”

Sisserändajate hulgas on Tiidu sõnul nii tagasirändajaid, kes võib-olla kümmekond aastat tagasi Eestist lahkusid, aga ka Euroopa riikidest tulijaid.

Ene-Margit Tiit meenutas, et ka eelmises riigikogus oli nn rahvastiku kriisikomisjon. “Nad hakkasid mingit raportit koostama, aga ma ei teagi, kas see üldse valmis sai. Riigikogu võiks ja peaks kontrollima või hindama kõiki vastuvõetavaid eelnõusid rahvastiku arengu seisukohast. Selline ülesanne võiks seadusandlikul organil olla, see võikski olla see positiivne samm, mida nad võiksid teha.”

Ta rõhutas ka veel ka seda, et perepoliitika peaks olema suhteliselt stabiilne. “Niisugune lähenemine, et oi, see on halb, võtame selle maha ja paneme midagi muud asemele, on kõige halvem võimalik lahendus. Näiteks mõni aasta tagasi tehti selline muutus, et võeti ära ranitsatoetus. See tekitas kohe paksu verd. Ma ei taha muidugi öelda, et see kohe sündimust mõjutas, aga see tekitas ebamõistlikku vastukaja.”